Kommunikatiivsed lausetüübid

Kommunikatiivsed lausetüübid on lausetüübid, mida eristatakse suhtluseesmärgi järgi.

Lausetel võivad olla erinevad suhtlusülesanded: midagi väita, küsida, käskida, soovida või hüüda.

• Väitlausega teatatakse, jutustatakse, kirjeldatakse, seletatakse midagi kaasvestlejale või vastatakse esitatud küsimustele. Ma olen kirjanik. Õues sajab vihma. Eile käisid meil külalised.
• Küsilause on pöördumine küsimusega kellegi või millegi poole. Kirjaliku küsilause lõpus on küsimärk. Küsilause algab küsiva määr- või asesõnaga. Kui küsiv sõna puudub, siis paikneb lause alguses enamasti öeldis või õeldistäide, harvemini alus või mõni lause kõrvalliige. Juhtud sa homme Haapsallu sõitma?
  • Valikküsilause võimalikud vastused on ette antud. Kas sa pesid käsi? Kumb on sinu pastakas, sinine või must?
  • Eriküsilause võimalikud vastused ei ole ette antud. Kui palju raamatuid sa oled lugenud? Missuguse autoga te sõidate? Kuidas käsi käib?
• Käsklause väljendab käsku või keeldu, avaldab mõju kaasvestleja või kuulaja tahtele. Lause lõppu pannakse hüüumärk, kui käsk või keeld on väljendatud tunderõhuga. Rahulikus toonis lause lõppu pannakse punkt.
  • Otsese käsu adressaat või allikas on kuulaja. Ole vait! Korista oma tuba ära. Tule minuga kaasa. Olgem sõbralikud!
  • Kaudne käsk on kellelegi kolmandale suunatud. Las Mari läheb koju. Lapsed hakaku kiiremini jooksma.
• Soovlause väljendab soovi, igatsust, lootust, ähvardust või emotsionaalset suhtumist. Lause järele pannakse enamasti hüüumärk. Oleks minul ka sellised juuksed! Et sul okas kurku kasvaks! Jätku leiba! Emotsionaalsuse ja ilmekuse tõstmiseks kasutatakse soovlause alguses hüüdsõna, mille järele käib rõhutamise korral koma. Oi, sa oled nii naljakas!
• Hüüdlause väljendab emotsionaalset suhtumist, elamusi (rõõmu, vaimustust, ehmatust, kannatust, kaastunnet jne). Lause algul võidakse kasutada hüüdsõnu, mis võivad ka üksikult moodustada lause Oh!, Ennäe! jne. Samuti võib hüüdlauset alustada asesõna Kui kena võib üks mets olla!, hüüdlause võib olla muudetud sõnajärjega Oli mul seda haigust nüüd tarvis!

Kirjandus

• Mihkla, K; Rannut, L; Riikoja, E; Admann, A (1974). Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I.
• Mihkla, K; Valmis A (1979) Eesti keele süntaks kõrgkoolidele.
• Erelt, Mati; Erelt, Tiiu; Ross Kristiina (1997) Eesti keele käsiraamat.