Kolmiknärv

Allikas: Vikipeedia

Kolmiknärv ehk V peaajunärv ehk viies kraniaalnärv ehk 5. kraniaalnärv (ladina keeles nervus trigeminus [V], nervus trigeminus) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud seganärvide paar.[1] Kolmiknärv on paarisnärv ja innerveerib vastavalt vasakut või paremat näo poolt.

Kolmiknärvide areng, anatoomia, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui indiviiditi.

Madude kolmiknärvidega seonduvat on vähe uuritud. Arvatavasti osalevad kolmiknärvi harud, tunnetuse, valu- ning temperatuuriretseptorite toimises. Osadel madudel, lõgismadudel, pärisboalastel (silehuulboa, puuboa, Sanzinia), püütonlastel ning aafrikarästikutel innerveerib kolmiknärv termolokatsioonielundit.

Inimestel lähtuvad kolmiknärvid ajusillast. Sensoorsed harud, mis on kolmiknärviganglioni (ganglion trigeminale) neuronite perifeersed jätked, kulgevad näopiirkonda. Ganglionist lähtuvad 3 suurt haru: ülalõuanärv (n. maxillaris), alalõuanärv (n. mandibularis) ja silmanärv (n. ophthalmicus).

Ülalõuanärv innerveerib ülalõuga koos hammaste, kõrvalurgete ning vastavate nahapiirkondadega. Alalõunärv innerveerib alalõuga koos hammaste ja vastavate nahapiirkondadega. Silmanärv innerveerib ninaselga ja pealage kuni silmadeni.[2]

Kolmiknärvi motoorsed harud kulgevad mälumislihastele.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 358:2004.
  2. Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, lk 542, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0.

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]