Kolhoosidevaheline Laevatehas
Kolhoosidevaheline Laevatehas oli Tallinnas Kalasadamas asunud laevaremondi- ja paadiehitustehas.
.jpg)
.jpg)
Laevaremondi- ja paadiehitusettevõte asutati 1947. aastal artellina Rool.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu 1. juuni 1950. aasta määrust nr 483 ja Eesti NSV kalatööstuse ministri 17. jaanuari 1951. aasta käskkirja nr 16 täites loodi 1951. aastal Tallinna Laevatehas. Aastail 1951–1962 tegutses Tallinna Laevatehas ja 1962. aastast kalurikolhoosidevaheline iseseisev ettevõte Kolhoosidevaheline Laevatehas[1].
27. aprillist 1953 viidi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega ettevõte ENSV Kalatööstuse Ministeeriumi alluvusest üle Eesti NSV Kerge- ja Toiduainetetööstuse Ministeeriumi Kalatööstuse Peavalitsuse alluvusse ja sama aasta 19. septembrist Eesti NSV Toidukaupade Tööstuse Ministeeriumi Kalatööstuse Peavalitsuse alluvusse. 16. juulist 1954 allus taas ENSV Kalatööstuse Ministeeriumile. Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu loomise järel 1957. aasta suvel allutati Tallinna Laevatehas ENSV RMN Kalatööstuse Valitsusele.
ENSV Rahvamajanduse Nõukogu 29. septembri 1962. aasta määruse nr 184 alusel anti Kalatööstuse Valitsus koos oma ettevõtetega üle NSVL Kalamajanduse Ministeeriumi Läänebasseini Kalatööstuse Peavalitsuse alluvusse ja senise Tallinna Laevatehase baasil organiseeriti Kolhoosidevaheline Laevatehas[2].
Kolhoosidevaheline Laevatehas oli iseseisev kalurikolhooside vaheline tootmisüksus, mille liikmeteks olid kõik Eesti Kalurikolhooside Vabariikliku Liidu süsteemi kuuluvad kalurikolhoosid. Laevatehase kõrgeim juhtorgan oli Eesti Kalurikolhooside Vabariikliku Liidu volinike koosolek ning kogu tehase tegevust korraldas Liidu juhatus.
1949. aastal Kalasadamas moodustatud Tallinna Merekalasadam müüs senise vana kalasadama (572 m kaid, ehitised jm) 1968. aastal Kolhoosidevahelisele Laevatehasele[3].
Kolhoosidevaheline Laevatehas oli peamine kaluripaatide ehitaja Eestis; valmistati üle 4000 mitut tüüpi kaluripaadi[4], sh. mootor- ja aerupaadi, suurimad neist kakuam-, väiketraal- ja veopaadid (mõõtudega 11,7–15,7 m). Paate eksporditi ka Jaapanisse, Sierra Leonesse, Angolasse, Kuubale jm.
Kalarannas ehitati päris algusest lõpuni uusi laevu. Tehasel oli lõpuks suur peahoone kontoritega ja keretsehhiga, kus oli korraga isegi kaks traali ja viis kakuami (teatud tüüpi kalapaat) korraga ehitusel. Samas hoones asus ka diislitsehh, kus remonditi ja koostati laeva diiselmootoreid. Elektrimootoreid mähiti ja hooldati kõigi laevade jaoks ning uutele laevadele paigaldati elektriseadmed[5].
1. juulist 1990 jätkas Eesti Kalurikolhooside Vabariiklik Liit tegevust nimega Eesti Kalandusliit. 1995. aastal muutus laevatehase nimetus ja staatus ning jätkas 19. septembril 1995 Tallinna Linnavalitsuses registreeritud Kalaranna Aktsiaselts. Ettevõtte hooned müüdi ettevõttele Pro Kapital ning Tallinna Linnavalitsus võimaldas ettevõttele hoonete teenindusmaana erastada ka tolleks ajaks lagunenud kaidega Kalasadama.[6]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Kolhoosidevaheline Laevatehas, Eesti kalastuse entsüklopeedia (vaadatud 16.11.2020)
- ↑ Kolhoosidevaheline Laevatehas[alaline kõdulink], ERA.V-154
- ↑ Tallinna Merekalasadam, Eesti kalastuse entsüklopeedia (vaadatud 16.11.2020)
- ↑ Madli Vitismann. Kalasadam oli populaarne sadam. Meremees 2020, nr 3
- ↑ Tallinna tööstusajaloo huvitavad peatükid, kes-kus.ee, Detsember 2013
- ↑ Madli Vitismann. Vaade valge laevaga. Meremees 2000, nr 5
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Kalatraalerite ehitamine (1967). Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 36 (905), 1967 (sisu: Kalatraalerite ehitamine kolhoosidevahelises laevatehases. Laevatehase tootmisruumis on reas puust laevakaared. Teisal takutavad töömehed puuhaamritega laeva küljelaudade vahesid. Mererannal on mereleminekuks valmis laevatehases valminud väikekaatrid, mis on tubli lisa kolhooside püügilaevastikule)