Klazomenai

Allikas: Vikipeedia
Oliiviõli tootmise töökoda Klazomenais

Klazomenai (Κλαζομεναί, ladina Clazomenae) oli Vana-Kreeka linn Joonias (praegu Kilizman 36 km İzmirist lääne pool Urla lähedal Türgis) İzmiri lahe kaldal.

Klazomenai kuulus Joonia linnade liitu.

Ta oli üks esimesi linnu, kus hakati vermima hõbemünte.

Sealt oli pärit filosoof Anaxagoras.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna rajasid 9. sajandil eKr kolonistid põhiliselt Phleiusist ja Kleonaist. Lähedusse rajati hiljem Smürna linn.

Aastal 650 eKr rajasid kolonistid Klazomenaist Abdera linna.

Algul paiknes Klazomenai maakitsusel, mis ühendas sisemaad poolsaarega, millel asus Erythrai. Sellest linnast eraldas Klazomenaid kõrgendike ahelik, mis kandis Mimase nime. Hiljem (arvatavasti Joonia ülestõusu ajal 5. sajandi alguses eKr) viisid pärslaste sissetungi kartvad linnaelanikud linna üle väiksele saarele kõrval asuvas merelahes. Hiljem ühendas Aleksander Suur tammi abil saare mandriga. Selle tammi jäänused on praegugi näha. Aastal 496 eKr vallutasid linna Daurisese juhtimisel pärslased.

5. sajandil eKr kuulus Klazomenai mõnda aega Ateenale. Keset Peloponnesose sõda (412 eKr) tõstis linn mässu. Ta pidi varsti siiski uuesti tunnistama Ateena ülemvõimu. Linn lõi tagasi Lakedaimoni rünnaku.

Aastal 387 eKr langes Klazomenai Pärsia võimu alla, kuid vermis ka pärast seda oma münte.

Rooma riigi võimu all kuulus Klazomenai Asia provintsi ning oli maksudest vabastatud.

Religioon ja mütoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnas austati peamiselt Apollonit.

Müüdi järgi tuli Apollon luikede veetud kaarikul oma talvekodust Hüperboreast lõunasse. Klazomenais elas palju luiki. Arvatakse, et tegusõna klazō käis luikede häälitsuse kohta. Luik Klazomenai müntide aversil on nii Apolloni atribuut kui ka Klazomenai piltmõistatus.

Arheoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna asukoht on veel näha, kuid varemed on peaaegu täielikult laiali tassitud.

Klazomenaist leitud maalitud terrakotasarkofaagid on üks tähelepanuväärsemaid Kristuse-eelse 6. sajandi Joonia maalikunsti mälestisi. Tuntud on ka Klazomenai kore, torsona säilinud skulptuur.

Klazomenaist on hiljuti leitud vanimad teadaolevad vanimad teadaolevad oliiviõli valmistamise seadmed. Samuti on alust arvata, et Klazomenaist hakati esimesena oliiviõli meritsi välja vedama. Üks Urla ettevõte on hakanud oliiviõli samal kombel tootma ja nende äri edeneb.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artiklis on kasutatud materjali inglis- ja saksakeelsest Vikipeediast seisuga 26.10.2007.