Ketšuad

Allikas: Vikipeedia
inglise Quechua
saksa Quechua,
Ketschua
vene кечуа
Gwalpaca.jpg

Ketšuad (ketšua keeles Runakuna, Kichwa ja Inga) on indiaani rahvas Lõuna-Ameerikas Andide alal Colombiast Argentinani. Nimetus koondab mitmeid etnilisi rühmitusi, mis kõnelevad ketšua keeli, peamiselt lõuna-ketšuat. Ketšuaid ühendavad ka ajaloolised, kultuurilised ja usundilised seosed.

Ecuadori ketšuad nimetavad nii ennast kui ka oma keelt Kichwa või Quichua. Colombias kutsub ketšua keelt kõnelev rühm ennast Inga. Teised ketšua keele kõnelejad nimetavad end Runakuna ('rahvas'), Nunakuna (Peruus Junínis ja osas Ancashist); ainsus on Runa või Nuna.

Ajalooliste ketšua rahvaste hulka kuuluvad näiteks inkad, tšankad (Huancavelicas, Ayacuchos ja Apurímacis Peruus), huankad (Junínis Peruus; kõnelesid ketšua keelt enne inkasid) ja Cañar'id (Ecuadoris; omandasid ketšua keele inkadelt).

Ketšua keele kõnelejail, keda on Peruus, Boliivias, Tšiilis, Colombias ja Argentinas 9-14 miljonit, on nõrk ühine identiteet. Ketšua murded on sageli nii erinevad, et vastastikune arusaamine on võimatu.

Ketšua keelt kõnelesid mitte üksnes inkad, vaid ka inkade impeeriumi vaenlased. Nende seas olid huankad (wanka on ketšua murre, mida kõneldakse tänapäeval Huancayo piirkonnas) ning tšankad (tšanka murre Ayacuchos) Peruus ning Cañar'id Ecuadoris. Enamik neist, eriti Boliivias ja Ecuadoris, omandasid ketšua keele alles inkadelt.

1969. aastal andis Juan Velasco Alvarado sõjaväeline režiim ketšua keelele Peruus teise ametliku keele staatuse. Viimastel aastatel on ketšua kõnelejate seas ilmnenud tendentse rahvuse arengule, eriti Ecuadoris ja Boliivias, kus keelelised erinevused Peruu ketšuast on väikesed. Üks selle pingutuse märke on Ecuadori ketšuate katusorganisatsioon ECUARUNARI (Ecuador Runakunapak Rikcharimuy). Mõned kristlikud organisatsioonid kõnelevad samuti "ketšua rahvast", näiteks kristlik lühilaineraadiokanal HCJB, "Andide Hääl" (La Voz de los Andes). Väljendit "ketšua rahvus" kasutatakse sellistes kontekstides nagu Ketšua Rahvuse Haridusnõukogu (Consejo Educativo de la Nación Quechua, CENAQ), mis tegeleb ketšua keele õppimise ja kakskeelsete koolidega Boliivia ketšuakeelsetes piirkondades. Mõne ketšua keele kõneleja väitel oleksid ketšuad iseseisev rahvus, kui Ladina-Ameerikas oleksid kujunenud Euroopa laadis rahvusriigid.

Tagakiusamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ketšuad on tänini poliitiliste konfiktide ja etnilise tagakiusamise ohvrid. Peruu kodusõjas valitsuse ja Sendero Luminoso vahel 1980. aastail olid umbes kolmveerand hinnanguliselt 70 000 surnust ketšuad, sõja osapooled koosnesid aga valgetest ja mestiitsidest.

Alberto Fujimori sterilisatsioonipoliitika sihtmärgiks olid peaaegu eranditult ketšua ja aimaraa naised, kokku üle 200 000. Boliivia filmirežissöör Jorge Sanjines tegeles sundsteriliseerimise teemaga 1969. aastal ketšuakeelses filmis "Yawar Mallku".

Etniline diskrimineerimine jätkub parlamendi tasandil. Kui Peruu vastvalitud parlamendiliikmed Hilaria Supa Huamán ja María Sumire andsid 25. juulil 2006 oma ametivande ketšua keeles - esmakordselt põliselanike keeles kogu Peruu ajaloo vältel - keeldusid Peruu parlamendi eesistuja Martha Hildebrandt ja parlamendiliige Carlos Torres Caro seda vastu võtmast.