Kesk-Okinawa keel

Allikas: Vikipeedia
Kesk-Okinawa keel
Kõneldakse Jaapan Jaapan
Kokku kõnelejaid 984 000 (2000)[1]
Keelesugulus Jaapani keelkond
  • Kesk-Okinawa keel
Keelekoodid
ISO 639-3 ryu
Kesk-Okinawa keele leviala (punane)
Kesk-Okinawa keele leviala (punane)

Kesk-Okinawa keel kuulub Ryūkyū keelte hulka. Ryūkyū keeled kuuluvad Jaapani keelkonda. Kesk-Okinawa keelt kõneletakse Okinawa saare lõunaosas, Kumejima, Kerama, Tonaki ja Aguna saartel. Kesk-Okinawa keel kuulub UNESCO andmeil ohustatud keelte hulka. Keeles on viis murret: Kudaka, Naha, Shuri, Torishima.[2][3][4]

Keelest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Okinawa keel on peamiselt aglutineeriv, ent esineb ka fusiooni. Sõnade tuletamine ja muutmine toimub sufiksite abil. Rikkalikult on grammatilisi vorme. Foneetikat iseloomustab häälikuühendite piiratud arv ja pikkade ning lühikeste häälikute opositsioon. On olemas ka muusikaline rõhk. Silptähestikud hiragana ja katakana koosnevad täishäälikutest ning kaashääliku ja täishääliku ühenditest, samuti sisaldavad need eraldi märgi ninahääliku n jaoks. Helilisi kaashäälikuid märgitakse diakriitilise märgiga vastavat helitut kaashäälikut (ja täishäälikut) sisaldava sümboli juures.[5] Palataliseeritud kaashäälikuid märgitakse sümbolitega ya, yu ja yo vastavate KV-märkide juures. Tegemist on SOV-tüüpi sõnajärjestusega, tegusõna paikneb rangelt lause lõpus. Keeles on ka keeruline viisakusvormide süsteem, mille abil näidatakse aupaklikkust selle vastu, kellega või kellest räägitakse. Peale verbide pööratakse ka omadussõnu ja määrsõnu.[6]

Numbrid 1-10[muuda | redigeeri lähteteksti]

1 tii chi
2 taa chi
3 mii chi
4 yuu chi
5 ichi chi
6 muu chi
7 nana chi
8 yaa chi
9 kuku nuchi
10 tuu

[7]

Keelenäide[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tere – Hai sai

Tere hommikust - Ukimi soo chii

Aitäh - Nifee deebiru

Vabandust - Wa sai bin

Nägemist – Guburii sabira

Chu uyamee ru duu uyamee - Kui sa austad teisi, austavad teised sind.

Munoo yuu iyuru mun - Räägi teiste kohta head.

Ashibi nu chura saa ninju nu sunawai – Mida rohkem seda uhkem.

[8]

Kiri[muuda | redigeeri lähteteksti]

Praegu tarvitusel olev kirjutusviis on osalt hieroglüüfiline kiri kanji ja osalt erikujuline silpkiri katakana ja hiragana. Vähesel määral on kasutusele võetud ka ladina kiri. Hiina kirjaga koos on keelde tulnud rohkesti hiina laenusid.[9]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]