Katusekalle

Erinevad katusekalde suurused

Katusekalle on katuse vertikaalse tõusu näitaja, mis on jagatud selle horisontaalsele pinnale. Geomeetrias ja trepi konstruktsioonis nimetatakse seda kaldeks ning trigonomeetrias puutuja funktsiooniks.

Inglise mõõtesüsteemis (imperial measure system) väljendatakse tavaliselt tõusu esimesena ja horisontaalset pikkust teisena. Horisontaalse pikkuse läbimõõt nomineeritakse 12-le, mis annab suhte mitu tolli kallakut on iga 12 tolli kohta. Näiteks 03:12, 05:12 jne. Riigid, kus kasutatakse meetermõõdustikku kasutatakse mõistet (mitme) kraadise nurga all.

Katusekalde eesmärgiks on katustelt vihma ja lume ära suunamine. Tavaliselt kasutatakse piirkondades, kus on tihedad vihma- või lumesajud, suuremat katusekallet. Näiteks troopilises Uus-Guineas Longhouse'is ulatub kalle maapinnani. Põhja-Euroopas on tüüpilised tugevad lumesajud, seetõttu on katusekalle järsem. Mõningates piirkondades on ehitusnormides nõutav väike kalle, näiteks New Yorgis. Kanadas on nõutav katusekalle 6:12 sammu ehk 26,6 kraadi.Katuse kalle sõltub mitte ainult kliimast, vaid ka katusekattematerjalist. Õlgkatusel on suurem kalle kui kahhelkatusel. Raudplekkidega kaetud katustel võib olla väiksem kalle kui nendel, mis on kaetud kiltkivi või katusekiviga. Katusekatte isepuhastuv toime väheneb väiksemate kallete puhul ja suureneb sambla moodusutmise oht. Kui kalle ei taga kaitset vee kogunemisest, siis on vajalikud täiendavad meetmed, näiteks veekindel katuseplaat. Kõige populaarsemad katusekalded: madal kalle 12/1, 12/2 ja 12/4, keskmine kale 12/6 ja järsk kalle 12/9.

Arvestus

Katusekallet määrab katuse kõrgus h (vertikaalne kaugus katuseharjast räästani) ja põhimõõt g kuni katuseharjani (horisontaalne kaugus katuseharjast räästani). Katusekallet saab arvutada trigonomeetriliselt:

$\alpha =\arctan {\frac {h}{g}}$

Kaldenurga teisendamisel aitavad järgmised valemid:

$\tan \alpha =x$

$\alpha =\arctan \left(x\right)$

Seega vasatab katusekalle 45° kaldele 100%.