Kasutaja arutelu:Boy/Autorikaitse

Ettepanek: teha Riigikantseleilt saadud vastuse põhjal artikkel Eesti sümboolika kasutamine, millele saab viidata ka vastavast tempelmallist Mall:AO-EST. --WikedKentaur 5. september 2005, kell 19.41 (UTC)

OMG. Tuleks vist veelkord neilt küsida. Minumeelest oli su kiri väga hea ja konkreetne, kahju, et sama konkreetset vastust ei tulnud. Huvitav, kas ta ei soovinud vastutust võtta EW sümboolika Vikipeedias kasutamise osas või ta tõesti ei hakanud süvenema sellesse, mida sa küsisid. --Boy 5. september 2005, kell 21.02 (UTC)

Mis puutub pakutud märkesse, siis see peab muutuma, niipea kui seadused muutuvad. Andres 6. september 2005, kell 03.54 (UTC)

---

Kirjutasin kirja kultuuriministeeriumi hr. Toomas Olljumile erinevates Kasutaja:Boy/Autorikaitse lehel toodud küsimustes selguse saamiseks. Ta lubas vastata järgmise nädala alguses.--Boy 8. september 2005, kell 22.44 (UTC)

Tsitaat kultuuriministeeri veebilehelt: (http://www.kul.ee/print.php?path=38&EelnID=4) 3. Eesti autoriõiguse ajalugu ja kehtiv normistik. Praegu kehtiv, 11.11.1992. a. vastu võetud ja 12.12.1992. a. kehtima hakanud autoriõiguse seadus (edaspidi - AutÕS) (RT 1992, 49, 615; RT I 1999, 36, 469) on Eesti esimene rahvuslik seadus selles valdkonnas. Kuni 1940. a. kehtis Venemaa 1911. a. autoriõiguse seadus, edaspidi NSV Liidu vastavad õigusaktid. Kuni 1992 a. seaduse jõustumiseni kehtis ENSV 1964 a. Tsiviilkoodeksi IV osa "Autoriõigus".

Tsitaat ka autoriõiguse seadusest:

§38 (2¹) Kui teose päritolumaaks Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni artikli 5 lõike 4 tähenduses on kolmas riik ja teose autor ei ole Eesti kodanik või Eesti Vabariigis alaliselt elav isik, siis kehtib autoriõigus tähtaja jooksul, mille näeb ette päritolumaa seadus, kuid mitte üle käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaja.

Niisiis NSV Liidu kohta enne 1973. aastat ammendavat vastust pole sa paraku ikkagi saanud... - Ahsoous 13. september 2005, kell 21.55 (UTC)

Lähtudes Toomas Olljumi sõnaselgest vastusest, ütleks, et enne 1973 nõukogude liidus ilmunud materjalid on eestis kaitstud autoriõigusega ja neid ei tohi vabalt kasutada. USAs kus seadused on teistsugused võibolla tõesti tohib. Eestis seega kehtib AÕs tagasiulatuvalt ja see kaitseb muuhulgas ka välisautorite ning välismaal avaldatud teoseid (AÕs § 3).--Boy 13. september 2005, kell 22.52 (UTC)

Ma ei sea seda tema väidet üldse kahtluse alla (kas ta tegelikult sellele küsimusele pädev vastama on, ei tea, sest tema kohta nagu loen Õpib Tartu Ülikoolis, õigusteaduse erialal) aga sisuliselt ta jättis sellel küsimusele ikkagi vastamata vastamata loe see §38 (2¹) veel mitmeid kordi üle ...

ja lisaks veel juurde, et Eesti Vabariik oli Berni konventsiooniga ühinenud 1927.a. ja taasühines Berni konventsiooniga 26. oktoobril 1994 (siingi on olemas teine lünk...) - Ahsoous 14. september 2005, kell 05.22 (UTC)

Tundub tegelt, et hoopis rohkem kui kultuuriministeeriumi vastusest välja lugeda saab~, võib aru saada en:Directive_on_harmonising_the_term_of_copyright_protection - Ahsoous 14. september 2005, kell 06.52 (UTC)