Kasutaja:Boy/Autorikaitse

Allikas: Vikipeedia

Järgnevalt siis meelespead erinevate autoriõigustega seotud küsimuste osas. Muutke ja täiendage seda lehekülge.

Huvi pakkuvad asjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Kui palju eesti seadused üldse Wikipedia kohta kehtivad, kui server ja ka vastav organisatsioon asub USAs?
  2. Kuidas üldse saab mingi teose autorlust kaitsta kui sisu võivad luua ka need, kellega eestil vastavaid AÕ kaitse leppeid pole? Kas selliseid riike praktiliselt on olemas ka veel?
  3. GFDL-iga seotud küsimused kas eestis saab loovutada mingi lepinguga nii palju õigusi või on litsents mingis mõttes õigustühine?
  4. Enne Genfi (Berni?) konventsiooniga liitumist loodud/avaldatud teoste autorikaitse? NB Otsida konkreetne konventsiooni nimi
  5. Fair use, kas ja mis moel eestis eksisteerib?
  6. Maalide/graafika reproduktsioonid, fotod nn. tasapinnalistest kunsiteostest kas ja mis ulatuses on fotodel neist autoriõigus?
  7. Kujutava kunsti/arhitektuuri fotod kas ja mis ulatuse on nende autoritel autoriõigused?
  8. Teose töötlus - kui palju tuleb muuta, et algse autori õigused teosele enam ei kehtiks - kas üldse tohib töödelda?
  9. Tsiteerimine, millises ulatuses võib nt. kirjandusteost / luuletust tsiteerida?
  10. Kas riiklike (munitsipaal/avalik-õiguslik jne) organisatsioonide kodulehtedel toodud materjale võib vabalt kasutada nagu USAs või peab alati luba küsima
  11. Millal lõppevad 1932-38 välja antud Eesti Entsüklopeedia autoriõigused?


Eesti Entsüklopeedia 70a tagasi[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • küsimus

Kas 1932-1935 kirjastuse Loodus poolt välja antud Eesti Entsüklopeedia esimeste köidete (I-V) autorõigused on praeguseks lõppenud?

  • vastus

AutÕS § 31 järgi kollektiivseks teoseks loetakse teost, mis koosneb erinevate autorite kaastöödest, mis on ühendatud ühtseks tervikuks füüsilise või juriidilise isiku poolt tema initsiatiivil ja juhtimisel ning mis antakse välja selle füüsilise või juriidilise isiku nime või nimetuse all (teatmeteosed, teaduslik kogumik, ajaleht, ajakiri ja teised perioodilised või jätkuväljaanded jms). Autoriõigus kollektiivsele teosele ja töökohustuste täitmise korras loodud teosele kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist (AutÕS § 41 lg 1). Seega teatmeteose Eesti Entsklopeedia 1932-1935 autoriõigused on lõppenud, sest on möödunud rohekem kui 70 aasta selle avaldamisest.

autor.ee

Praegune arvamus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Eesti (kas ka Euroopa Liidu nt. Läti/Leedu ?) autorite teosed, mis on tehtud enne NL-i Genfi konventsiooniga ühinemist peaksid olema kaitstud eesti AutÕS alusel
  • Teost tohib töödelda ainult autori nõusolekul (kas vaikimisi saab eeldada nõusolekut või pigem mitte-nõusolekut)
  • Tundub, et kommertsiaalseteks eesmärkideks (mida viki litsents haarab) ei tohi ilma autori nõusolekuta põhimõtteliselt midagi kasutada
  • Fair uset eesti autoriõiguse seadus kommertskasutuseks ei tunnista võibolla ainult päevakajalistes uudistes.
  • Maalide ja graafika reproduktsioonide erinevusi eesti AutÕS ei tunnista

EV Autoriõiguse seadus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõned paragrahvid AutÕS-ist.

Paragrahv 5[muuda | redigeeri lähteteksti]

5) Intellektuaalse tegevuse tulemused, millele käesolevat seadust ei kohaldata: riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne);

Paragrahv 19[muuda | redigeeri lähteteksti]

Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime või nimetuse, kui see on teosel näidatud, teose pealkirja (nimetuse) ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud: õiguspäraselt avaldatud teoste refereerimine ja tsiteerimine motiveeritud mahus ja järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust, sealhulgas ajalehtede ja ajakirjade artiklite refereerimine ja tsiteerimine ajakirjandusest ülevaate andmise eesmärgil;

Paragrahv 34[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kogumiku koostaja autoriõigus. (2) Intellektuaalse tegevuse tulemusi, millele käesolevat seadust ei kohaldata (paragrahv 5), võib kogumiku koostaja iseseisvalt süstematiseerida ja ümber töötada. (3) Teoseid, mille osas autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on möödunud, võib kogumiku koostaja iseseisvalt süstematiseerida ja ümber töötada, järgides käesoleva seaduse paragrahv 44 sätteid. (4) Autoriõigusega kaitstavaid teoseid võib süstematiseerida ja lülitada kogumikku kas originaalis või ümbertöötatud kujul vaid teose autori või tema õigusjärglase nõusolekul, välja arvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud. Kogumiku koostaja on kohustatud järgima kogumikku võetud teose autori autoriõigust.

Paragrahv 38[muuda | redigeeri lähteteksti]

Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma, olenemata kuupäevast, millal teos on õiguspäraselt avalikustatud, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 39–42 ettenähtud juhud.

2) Kui teose päritolumaaks Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni artikli 5 lõike 4 tähenduses on kolmas riik ja teose autor ei ole Eesti kodanik või Eesti Vabariigis alaliselt elav isik, siis kehtib autoriõigus tähtaja jooksul, mille näeb ette päritolumaa seadus, kuid mitte üle käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaja.

Paragrahv 41[muuda | redigeeri lähteteksti]

(1) Autoriõigus kollektiivsele teosele (§ 31) ja töökohustuste täitmise korras loodud teosele (§ 32) kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist.


Tehtud järelepärimised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigikantselei - Eesti sümboolika[muuda | redigeeri lähteteksti]

esitatud küsimus (septembris 2005):

 Tere,

seoses Eesti sümboolika kasutamisega vabas entsüklopeedias http://et.wikipedia.org
tekkis järgmine küsimus:

Autoriõiguse seaduse §5 lõige 5 sõnastusest järeldan, et riiklikku sümboolikat ei loeta 
autoriõiguse objektiks ja et see kehtib Eesti sümboolika kohta üleilmselt.

§ 5. Intellektuaalse tegevuse tulemused, millele käesolevat seadust ei kohaldata

Käesolevat seadust ei kohaldata:
5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, 
märgid jne);

Seega, kas Teie peate korrektseks ning õigeks, kui www.riigikantselei.ee lehelt võetud Eesti 
sümboolika (ametlikud) kujutised on (vabas entsüklopeedias) tähistatud järgmise kasutusõiguse märkega:

Vastavalt Eesti Autoriõiguse seadusele ei ole riigi ametlikud sümbolid autoriõiguse objektiks. 
Mistõttu nende ametlikud kujutised kuuluvad avalikku omandisse.
Küll aga on seadustega rangelt reguleeritud riiklike sümbolite kasutamine asjaajamises (vapid)
 ning esemete (lipud, teenetemärgid) igapäevane kasutamine.

Ning, et vastavad kujutised on autoriõiguse suhtes vabalt kasutatavad ka väljaspool Eestit?

( Ülaltoodud märkega on praegu tähistatud näiteks Riigikatselei lehelt võetud Eesti lipu ning Eesti vapi kujutis:
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Eesti_vsuurlipp.png
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Eesti_suurvapp.jpg )


Teie vastust ootama jäädes,

R.Kern

ning nendepoolne vastus:

Vastuseks Teie küsimusele autoriõigusest ja Eesti riiklike sümbolite kasutamisest teatame järgmist:

Teie poolt saadetud märge jääb ebapiisavaks selleks, et avada riiklike sümbolite osas kehtestatud regulatsiooni.


1. Riigivapi kasutamine on reguleeritud “Riigivapi seadusega” (RT I 2001, 65, 376; 
2002,34,206; 63,387; 2005,20,126).  
Seadusest lähtuvalt kasutatakse riigivappi:
1) kujunduselemendina ja turvaelemendina riigiasutuste, riigivõimu teostavate organite ja isikute 
poolt väljaantavatel dokumentidel, väärtpaberitel, postimaksevahenditel ja rahamärkidel, 
teenetemärkidel ning trükistel;
2) kujunduselemendina riigiasutuste, riigivõimu teostavate organite ja isikute alalise asukoha   
hoonetel, siltidel, esindusruumides, ametiriietustel, lippudel ja vimplitel ning embleemidel;  
3) riigiasutuste, riigivõimu teostavate organite ja isikute pitseri elemendina.

Kauba- ja teenindusmärgina ei registreerita tähist, mis sisaldab riigivappi.

2. “Eesti lipu seaduse” (RT I 2005, 20, 126)  kohaselt on igaühel õigus heisata ja kasutada Eesti lippu,
 järgides  seejuures seaduse sätteid ja head tava.
Eesti lipu kujutist sisaldavat tähist ei kasutata kauba- ja teenindusmärgina.
Füüsilise isiku või juriidilise isiku lipp (välja arvatud Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp) ei tohi
 olla Eesti lipuga äravahetamiseni sarnane.

3. “Teenetemärkide seadusega” (RT I 1997, 1, 4; 14, õiend; 1998, 47, 699; 2001, 43, 240) on 
reguleeritud riiklike teenetemärkide andmise, kandmise ning kandmise õiguse äravõtmise juhud.

4. “Karistusseadustiku” (RT I 2001, 61, 364; 2002, 82, 480; 86, 504; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557,; 
90, 601; 2004, 7, 40;46, 329; 54, 387;56, 401; 88, 600) § 245 on ettenähtud sanktsioonid 
Eesti Vabariigi ametliku sümboli teotamise  puhul.

“Karistusseadustiku” § 271 kehtestab karistused Eesti lipu kasutamise korra rikkumise, samuti  selle
 värvikombinatsiooni kasutamisele esitatud nõuete rikkumise ning Eesti lipu kaubamärgina kasutamise eest.

5. Reklaamiseaduse (RT I 1997, 52, 835; 1999, 27, 388; 30, 415; 2001, 23, 127;50, 284; 2002, 53, 336; 
61, 375; 63, 387; 2004, 27, 177; 45, 315; 75, 520; 2005, 2, 4) § 4 lõige 31
kohaselt on reklaamis keelatud kasutada riiklikke ja riigiasutuste sümboleid ning Eesti 
lipu värvikombinatsiooni.

6. Eesti Vabariigi suur ja väike riigivapp on alates 22.12.1994.a ning riigilipp, Valgetähe, Kotkaristi 
ja Maarjamaa Risti teenetemärgid alates 16.10.1997. a on kaitstud rahvusvaheliselt  Eesti Vabariigi 
riiklike embleemidena tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6-ter alusel tööstusomandi 
Pariisi konventsiooni ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WIPO) kõigis liikmesriikides.
Kuna Riigivapi teenetemärgi põhielement  suur riigivapp on juba kaitstud riikliku embleemina, 
siis sellest tulenevalt on kaitstud ka mainitud teenetemärk.
Punase Risti teenetemärgile ei ole võimalik anda õiguskaitset, sest nimetatud teenetemärgi põhielement
Punane Rist on rahvusvahelise kaitse all ja ei saa kuuluda ühele riigile.

Lugupidamisega

Kalev Uustalu

Kiri kultuuriministeeriumi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esitatud küsimused (september 2005)

-----Original Message-----
From: boy [mailto:xxxxxxxx@hot.ee]
Sent: Thursday, September 08, 2005 2:42 AM
To: Toomas Olljum
Subject: Küsimus autoriõiguse kohta


Tervist,

Ma pole väga kindel, kas kirjutan õigele inimesele, aga Kultuuriministeeriumi
kodulehekülje personaaliast tundusite just Teie see, kes mu küsimustele võiks
osata vastata. Kuna mul puudub juriidiline haridus võivad mu küsimused olla
professionaalile oskamatult või ebaselgelt esitatud. Loodan siiski, et leiate
vastamiseks võimalust ning aega. 

Küsimused on seotud Eestis kehtiva autoriõiguse rakendamisega rahvusvahelises
internetipõhises entsüklopeediaprojektis Wikipedia (http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia), mille üks
koostajatest ma olen. Projekti algatanud mittetulundusoranisatsioon (Wikimedia
Foundation) on määratlenud, et kõik projekti raames loodud ning
entsüklopeediasse lisatav materjal tuleb avaldada GNU vaba dokumentatsiooni
litsentsi (GFDL) alusel. Selle litsentsi tingimuste kohaselt on kogu materjal
kõigile tasuta kasutatav nii isiklikel kui ka ärilistel eesmärkidel (litsentsi
esialgset tõlget ja ingliskeelset originaali saab näha http://et.wikipedia.org/wiki/GNU_FDL_%28t%C3%B5lkimine%29).
See asjaolu võimaldab kolmandate isikute poolt loodud materjale kasutada ainult
autori loal või juhul kui autoriõigused on aegunud. Siit tulebki esimene
küsimus: 

1) Kas Eestis kehtivate seaduste kohaselt eksisteerib võimalus, et mingile
materjalile pole autoriõigust üldse tekkinudki ja see on nn. avalik omand, mida
võib kasutada kes tahes ja ükskõik mis eesmärkidel? Näiteks kui teos on loodud
Nõukogude ajal enne Nõukogude Liidu vastavate rahvusvaheliste lepingutega
liitumist eelkõige Berni konventsiooniga, kui ma ei eksi siis aastal 1973? Ehk
siis kas enne seda ajahetke Nõukogude Liidus loodud teostele kehtib
rahvusvaheline autoriõigus või mitte? Kas mingi nüanss on ehk selle juures Eesti
de jure kehtinud okupatsiooni tõttu?

2) Teiseks küsiksin, et kas Eesti riigiasutuste poolt loodu kasutamisel on alati
vaja eraldi luba küsida või on ka Eestis olemas mingi seadus/praktika, mis
vabastaks, kõik riigi poolt loodud teosed tasuta avalikuks kasutamiseks? Selline
seadus kehtib minuteada näiteks USAs.

3) Kolmandaks, küsimus sellise asja nagu USAs kehtiv fair-use kohta Eesti
õiguses. Tegemist on siis õigusega kasutada autoriõigustega kaitstud materjali
teatud tingimustel oma töös ilma autorilt luba küsimata ja autoritasu
maksmiseta. EAÕS paragraf 19 lubab seda teha ainult mitteärilisteks
eesmärkideks, kas eksisteerib siiski mingi võimalus nende materjalide
kasutamiseks ka siis kui tulemuse äriline kasutamine on lubatud? Tegemist oleks
näiteks firma logode, raamatu ja plaadi kaanepiltide väikeseformaadiliste
koopiatega sarnaselt nagu näiteks ajalehtedes/ajakirjades
raamatu/plaadiarvustuse rubriigis. Kas analoogiat võib rakendada ka tsitaatidele
ja kirjandusteose tekstinäidetele? Kui see on lubatud, siis mis mahus ehk kui
väikesed pildid on sobivad või millises mahus on lubatud kirjandusteose või
luuletuse tsiteerimine, ehk mis on see "motiveeritud maht" millest
paragraf 19 räägib?

4) Küsimus fotode kohta, mis on tehtud kunstiteostest, mille autoriõigused on
aegunud. Kas näiteks fotograafil tekib autoriõigus fotole, mis on tehtud
kunstniku maalist? Aga kui foto on 3-mõõtmelisest kunstiteosest nt. skulptuurist
või arhitektuurifoto? Ilmselt on see seotud asjaoluga, kas fotos on fotograafi
intellektuaalset tööd või mitte? Tean, et osades riikides eristatakse fotograafi
autoriõigusi tasapinnaliste ja kolmemõõtmeliste kunstiteoste fotode vahel. Kas
ka Eestis?

5) Küsimus teose ja töötluse kohta. Milliste kriteeriumide alusel hinnatakse,
kas tegemist on teisele teosele sarnase originaalteose või mingist teisest
teosest tehtud töötlusega? EAÕS sätestab, et teost tohib töödelda ainult autori
nõusolekul. Kas nõusolek peab alati olema ametlikult saadud või eeldatakse ka,
et vaikimisi nõusolek on olemas ja kui töötuls on keelatud on teose juurde see
asjaolu märgitud?

Need küsimused oleksid kõige pakilisemad ja neile vastuste saamine aitaks meid
oma ettevõtmises palju kindlamini tunda. Veelkord, oleksin väga tänulik, kui
leiaksite aega küsimustele vastata. Samuti olete teretulnud Vikipeediasse.
Loodetavasti suudame sellest ajapikku kujundada paljudele kasuliku emakeelse
abivahendi. 

Lugupidamisega,
......

ja vastus

Tervist,

edastan Teile vastused.

Lugupidamisega,
Toomas Olljum


1) Kas Eestis kehtivate seaduste kohaselt eksisteerib võimalus, et mingile
materjalile pole autoriõigust üldse tekkinudki ja see on nn. avalik omand, mida
võib kasutada kes tahes ja ükskõik mis eesmärkidel? Näiteks kui teos on loodud
Nõukogude ajal enne Nõukogude Liidu vastavate rahvusvaheliste lepingutega
liitumist eelkõige Berni konventsiooniga, kui ma ei eksi siis aastal 1973? Ehk
siis kas enne seda ajahetke Nõukogude Liidus loodud teostele kehtib
rahvusvaheline autoriõigus või mitte? Kas mingi nüanss on ehk selle juures Eesti
de jure kehtinud okupatsiooni tõttu?

Ei. Juhin tähelepanu autoriõiguse seaduse (AutÕS) §-le 88 lg 1 - seadus laieneb
ka nendele teostele ja teose esitajate, fonogrammitootjate ning raadio- ja
televisiooniorganisatsioonide poolt loodud resultaatidele, mis on loodud enne
1992. aasta 12. detsembrit. Samas tasub tutvuda ka AutÕS §-ga 45, mis sätestab
järgmist - teost, mille suhtes autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on lõppenud,
võivad vabalt kasutada kõik isikud, järgides käesoleva seaduse § 44 ning
muinsuskaitseseaduse sätteid. 

2) Teiseks küsiksin, et kas Eesti riigiasutuste poolt loodu kasutamisel on alati
vaja eraldi luba küsida või on ka Eestis olemas mingi seadus/praktika, mis
vabastaks, kõik riigi poolt loodud teosed tasuta avalikuks kasutamiseks? Selline
seadus kehtib minuteada näiteks USAs.

Vt AutÕS § 5, seal on antud nimekiri juhtudest, mil AutÕS ei kohaldata, muudel
juhtudel on tarvis siiski luba küsida.

3) Kolmandaks, küsimus sellise asja nagu USAs kehtiv fair-use kohta Eesti
õiguses. Tegemist on siis õigusega kasutada autoriõigustega kaitstud materjali
teatud tingimustel oma töös ilma autorilt luba küsimata ja autoritasu
maksmiseta. EAÕS paragraf 19 lubab seda teha ainult mitteärilisteks
eesmärkideks, kas eksisteerib siiski mingi võimalus nende materjalide
kasutamiseks ka siis kui tulemuse äriline kasutamine on lubatud? Tegemist oleks
näiteks firma logode, raamatu ja plaadi kaanepiltide väikeseformaadiliste
koopiatega sarnaselt nagu näiteks ajalehtedes/ajakirjades
raamatu/plaadiarvustuse rubriigis. Kas analoogiat võib rakendada ka tsitaatidele
ja kirjandusteose tekstinäidetele? Kui see on lubatud, siis mis mahus ehk kui
väikesed pildid on sobivad või millises mahus on lubatud kirjandusteose või
luuletuse tsiteerimine, ehk mis on see "motiveeritud maht" millest
paragraf 19 räägib?

Fair-use doktriin kehtib USA-s, kuid mitte Eestis. Eestis on samalaadne
regulatsioon olemas euroopalikus formaadis ning nimetatakse seda "teose
vabakasutuseks". AutÕS-s on see kirjas IV peatükis.

4) Küsimus fotode kohta, mis on tehtud kunstiteostest, mille autoriõigused on
aegunud. Kas näiteks fotograafil tekib autoriõigus fotole, mis on tehtud
kunstniku maalist? Aga kui foto on 3-mõõtmelisest kunstiteosest nt. skulptuurist
või arhitektuurifoto? Ilmselt on see seotud asjaoluga, kas fotos on fotograafi
intellektuaalset tööd või mitte? Tean, et osades riikides eristatakse fotograafi
autoriõigusi tasapinnaliste ja kolmemõõtmeliste kunstiteoste fotode vahel. Kas
ka Eestis?

Fotograafil tekib autoriõigus fotole. Ei loe, kas teose, mida pildistatakse,
autoriõiguse tähtaeg on lõppenud või mitte. Samuti ei ole vahet, kas tehakse
pilt skulptuurist või maalist.

5) Küsimus teose ja töötluse kohta. Milliste kriteeriumide alusel hinnatakse,
kas tegemist on teisele teosele sarnase originaalteose või mingist teisest
teosest tehtud töötlusega? EAÕS sätestab, et teost tohib töödelda ainult autori
nõusolekul. Kas nõusolek peab alati olema ametlikult saadud või eeldatakse ka,
et vaikimisi nõusolek on olemas ja kui töötuls on keelatud on teose juurde see
asjaolu märgitud?

See on hinnanguline küsimus ning kusagil seda lahti kirjutatud ei ole. Isik peab
lähtuma AutÕS §-s 4 lg 2 sätestatud "teose" mõistest. Kui keegi tahab
vaidlustada teose autorsust, siis peab vaidlustaja tõendid esitama. Prof Heiki
Pisuke on oma raamatus Autor ja ülikool kirjutanud, et "autori enda
individuaalne lähenemine ja loominguline panus peavad olema ühiskonnale selgelt
tajutavad". AutÕS § 13 lg 1 p 5 - autorile kuulub ainuõigus igal moel ise
oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste
isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud
käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud. Sealhulgas kuulub autorile õigus
lubada ja keelata teha teosest kohandusi (adaptsioone), töötlusi
(arranzeeringuid) ja teisi töötlusi (õigus teose töötlemisele). AutÕS § 46 lg 1
- teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma
varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa
(litsentsi) alusel, välja arvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud
juhud. Vormi kohta vt AutÕS § 49 lg 1 - autorileping peab olema sõlmitud
kirjalikus vormis. Lihtlitsentsi andmine võib olla vormistatud ka kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.

Eesti krooni kasutuse kohta[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Pangale (novembris 2005) Kysimus: Millised Eesti paberraha ja müntide kujutiste (fotode) kasutamise reeglid-piirangud? Konkreetne huvi on Eesti raha kujutised lisada veebientsüklopeediasse. Euro paberrahade juures on seal praegu näiteks järgmine märge - http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:5EUROFR.JPG

Milline märge peaks olema Eesti rahade kujutiste juures?

Tere,

Täname Teid rahatähtede reprodutseerimisel nõu ehk loa küsimise eest.
Eesti rahatähtede reproduktsioonidele kehtivad samasugused nõuded nagu euro
reproduktsioonidele:
- kujutatav rahatäht peab erinema ehtsast rahatähest ehk temale peab olema
peale trükitud märge SPECIMEN. SPECIMEN peab olema trükitud diagonaalselt
üle reproduktsiooni fondis Arial või sellele sarnases fondis. Sõna SPECIMEN
pikkus moodustab vähemalt 75% reproduktsiooni pikkusest ja sõna kõrgus
vähemalt 15% reproduktsiooni laiusest ning sõna peab olema läbipaistmatut
või kontrastset värvi.
- reproduktsiooni eraldusvõime selle originaalsuuruses ei ületa 72 dpi
(punkti tolli kohta).

Kui need tingimused on täidetud, siis võite raha reproduktsioone oma
veebientsüklopeedias kasutada.

Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis aitan Teid meelsasti.

Parimate soovidega,

Ingrid Mitt
Teabeekspert
Eesti Pank
E-post: ingrid.mitt@epbe.ee
Estonia pst. 13 Tallinn

Käimasolevad ja lõppenud arutelud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Heiki Pisuke "Autoriõiguse alused", Tallinn 2006, ISBN 9949134897
  • Heiki Pisuke "Autor ja ülikool : autoriõiguse alused", Tartu 2004, ISBN 9985569423

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]