Kasutaja:Sondra U/liivakast
 | See on kasutaja Sondra U liivakast. Kasutaja liivakast on kasutajalehekülje alamleht. Siin kasutaja katsetab või valmistab ette loodavaid artikleid. See ei ole entsüklopeediaartikkel. Enda liivakasti loomiseks klõpsa siia. |
Andestus Uues Testamendis[muuda | muuda lähteteksti]
Aadam ja Eeva eitasid Jumala soove Eedeni aias ja Piibli järgi on inimesed alates sellest ajast pattu teinud. Piibli kohaselt armastab Jumal meid liiga palju, et näha meid hävinemas põrgus. Ta andis meile võimaluse saada andeks oma poja Jeesuse Kristuse läbi. Ta kinnitas seda. "Ma olen tee ja tõde ja elu. Keegi ei tule Isa, vaid läbi mu kaudu." (Johannese 14: 6, NIV) Jumala päästmise plaan oli saata Jeesus, tema ainus Poeg, meie patud ohvriks. Viimase õhtusöögi ajal võttis ta öösel enne tema ristilöömist tassi veini ja ütles oma apostlitele : "See on minu lepingu vere, mis valatakse paljudele pattude andeksandmiseks." (Matteuse 26:28, NIV)
Andestuse vormid[muuda | muuda lähteteksti]
- Esimene vorm on kasutusel «konservatiivsed kristlased» poolt. Piiblis põhineb see Markuse 1:4 (//Luuka 3:3)
Ristija Johannes ilmus kõnnumaale, kuulutades meeleparanduse ristimist pattude andeksandmiseks.
- Teist vormi peetakse rohkem ”liberaalseks”, milleks on Mark 2:1-12(Matteuse 9:2-8//Luuka 5:17-26)
Kui Jeesus nägi nende usku, ütles ta haavatule: "Poeg, sinu patud on andeks antud." [1]
Andestus, kui halastus[muuda | muuda lähteteksti]
Nii nagu vanas testamendis on ka uues testamendis armuga tihedalt seotud mõisteks halastus, mida märgib sõna εãλεος ‘halastus’, ‘kaastunne’. Septuagintas kasutatakse seda enamasti sõna desex, harvem sõna {yimAxar vastena. εãλεος hõlmab Jumala halastust, aga sageli ka suhtumist, mida Jumal inimeselt nõuab (vt nt Mt 9: 13, 23: 23). Viimast väljendab kujukalt halastaja samaarlase suhtumine (vt Lk 10: 36–37). Jeesus nimetab halastajaid õndsateks (vt Mt 5: 7). Inimene kogeb halastust, pöördudes Issanda poole. See avaldub pimeda Bartimeuse appihüüus: „Taaveti Poeg, halasta minu peale!” (Mk 10: 47–48) ning Pauluse tõdemustes (vt nt 1Tm 1: 12–13.16; Fl 2: 27). Inimesele esitatud halastuse nõue toetub Jumala halastusele (vt Mt 18: 33). Võrreldes judaismiga on siin uus joon see, et Jumala halastust tuntakse Kristuses ja Kristuse kaudu. [2]
Andestus, kui ime[muuda | muuda lähteteksti]
On vaid üks võimalus, kuidas saada vabaks minevikust, et kuulda puhtalt nõuet, mis käib meie kohta olevikus – meile kingitakse vabadus andestuse kaudu. Sest meie kui ajalised olendid ei saa minevikust nõnda vabaks saada, et meie minevikule tõmmatakse lihtsalt kriips peale, seda ignoreeritakse, et me saaksime justkui uue loomuse, milles me ju ka ennast hoida ei saaks. Me tuleme alati oma tänasesse päeva oma minevikust ja koos oma minevikuga. Sest kuna me ei ole taimed, loomad või masinad, on meie olevik alati märgistatud meie mineviku poolt. Aga küsimus on selles, kas meie minevik on meie juures kohalolev patusena või andeksantuna. Kui meile on patt andeks antud, siis tähendab see, et meil on vabadust tuleviku jaoks, et me võime Jumala nõuet tõeliselt kuulda ja ennast Tema käsutusse anda (Rm 6:12 jj).[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Keene. W Frederick (2010). Halastus kui andestus "Structures of Forgiveness in the New Testament". FaithTrust Institute. Vaadatud 02.11.2020.
{{netiviide}}: kontrolli parameetri|url=väärtust (juhend) - ↑ Teras, Killu (2009). "PÄÄSTMISEST VANAS JA UUES TESTAMENDIS NING SELLE KÄSITLEMISEST RELIGIOONIÕPETUSES" (PDF). teoloogia.ee. Vaadatud 31.09.2020.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|vaadatud=(juhend); nähtamatu tähemärk (reavahetus) parameetris|pealkiri=positsioonil 12 (juhend) - ↑ Bultmann, Rudolf (1954). "Glauben und Verstehen. Gesammelte Aufsätze". Kirik ja Teoloogia. Vaadatud 31.10.2020.