Kasutaja:Richardonnis/Aknahaldur

Aknahaldur (inglise keeles window manager) on tarkvara operatsioonisüsteemis, mis kontrollib arvutiakende süsteemis olevate akende paigutust ja loomist graafilises kasutajaliideses. Enamus aknahaldureid on kujundatud aitamaks luua töölaua keskkonda. Aknahaldurid toimivad koostöös graafiliseks aluseks oleva süsteemiga, mis tagab vajalikke funktsioone: toetust graafikariistvarale, suunamisseadmetele ja klaviatuurile, ning neid tihti kirjutatakse ning luuakse vidina tööriistakomplekti abiga.

Vähesed aknahaldurid on kujundatud selge eraldatusega akendussüsteemi ja aknahalduri vahel. Igal liidesmetafooril põhineval graafilisel kasutajaliidesel on mingit tüüpi akende haldamise süsteem. Praktikas võivad sellise funktsiooni elemendid olla üksteisest väga erinevad. Elemendid, mis tavaliselt on seotud aknahalduritega, lubavad kasutajal avada, sulgeda, minimeerida, maksimeerida, liigutada, suurendada, kahandada ja jälgida kasutuses olevaid aknaid ning nendele lisaks olevaid veebiakende kaunistusi. Paljud aknahaldurid sisaldavad endas erinevaid vahendeid ja võimalusi, näiteks tegumiribasid, programmikäivitajaid, töölaua ikoone ja taustapilte.

X-akendussüsteemil toimivad aknahaldurid[muuda | muuda lähteteksti]

Süsteemidel, mis kasutavad X-akendussüsteemi, on selge vahe aknahalduri ning akende süsteemi vahel. Täpsemalt öeldes, X-akendussüsteemil toimiv aknahaldur ei mõjuta otseselt kuvamisriistvara, hiirt ega klaviatuuri. vaid nende seadmete töö eest vastutab kuvaserver.

X-akendussüsteemi kasutajatel on võimalus kergesti kasutada erinevaid aknahaldureid. nagu näiteks Metacity, mida kasutatakse GNOME2-is, ja KWin-i, mis on kasutusel KDE Plasma tööruumides. Kuna paljud aknahaldurid on modulaarsed, võivad inimesed kasutada teisi sarnaseid rakendusi, mis vahetavad välja endise aknahalduri, nagu näiteks Compiz (mis on üheks 3D komposiitaknahalduriks) või Sawfish ja Awesome, mis teiselt poolt on laiendatavad aknahaldurid ja pakuvad aeganõudvate akende juhtimist. Erinevate aknahaldurite komponente võib isegi kokku panna ning üksteisega sobitada, näiteks akende dekoratsioone. Näiteks KWin-i saab kasutada koostöös GNOME'i töölaua ning dokkide komponentidega.

X-aknahalduritel on samuti omadus n-ö taaslapsendada rakendusi, mis tähendab seda, et kui esialgselt on kõik rakendused enda alla võetud juurakna poolt (sisuliselt kogu ekraan), siis on rakendust, mida algatati juurakna poolt, võimalik lapsendada teise akna poolt (ehk n-ö teise akna sisse panna). X-akende süsteemide all töötavad aknahaldurid lapsendavad rakendusi juurakendest ning taaslapsendavad need akende kaunistuste juurde (näiteks lisades tiitliriba). Taaslapsendamist võib samuti kasutada selleks, et ühe akna sisu lisada mingi teise akna sisse. Näiteks flash-mängija rakendust võib taaslapsendada mõne brauseriakna alla, ning see ilmub kasutaja ette justkui see oleks osa brauseri programmist. Niisiis võivad taaslapsendavad aknahaldurid paigutada ühe või rohkem programme ühte ja samasse aknasse ja nad saavad kergesti kombineerida programmide kuhjamise ning paigutamise erinevaid viise.

Microsoft Windows[muuda | muuda lähteteksti]

Microsoft Windows on varustanud oma süsteeme integreeritud kuhjava aknahalduriga alates Windows 2.0-st; Windows Vista esitas aga uue, töölaua komposiitaknahalduri (dwm.exe) valikulise riistvarakiirendusliku alternatiivina. Windowsi operatsioonisüsteemides on aknahalduri roll tihedalt seotud kerneli graafiliste alamsüsteemidega ja on suuresti asendamatu, kuigi kõrvalisi tööriistu saab kasutada, et simuleerida mosaiikaknahaldurit sellistele süsteemidele lisaks. Alates Windows 8-st ei saa töölaua aknahaldurit enam kasutaja poolt välja lülitada.

Windows Explorerit kasutatakse tänapäeva Windowsi süsteemides vaikimisi, et tagada paneeli- ning failihaldur olemasolu koos paljude teiste aknahalduri funktsioonidega. Windowsi aspekte ning parameetreid saab muuta vaid ettenähtud seadistamisvahenditega, teisendades Windowsi registrit, või kolmanda osapoole tööriistade abil, nagu näiteks WindowsBlinds või Resource Hacker.

Windowsi aknahaldur saab samuti toimida nagu X-aknahaldur, läbi Cygwin/x mitmeaknalises režiimis (ning, võibolla, mõnede teiste X-aknahalduri rakendustega).

On tähtis märkida, et Microsofti ja X-aknahaldurid kasutavad erinevat terminoloogiat sarnaste kontseptsioonide kirjeldamiseks. näiteks ei ole olemas spetsiifilist sõna aknahaldusfunktsionaalsusele Windowsis (kasutajaliidest mõnikord kasutatakse selles kontekstis, kuid selle täpne mõiste on arusaamatu).

Erinevat tüüpi aknahaldurid[muuda | muuda lähteteksti]

Aknahaldurid on tihti jaotatud kolme või rohkemasse kategooriasse, mis kirjeldavad, kuidas aknaid luuakse ja uuendatakse.

Komposiitaknahaldur[muuda | muuda lähteteksti]

Komposiitaknahaldurid lasevad kõigil akendel olla loodud ja joonistatud eraldi ning hiljem paneb aknahaldur loodu kokku ja kuvab nad erinevatel 2D ja 3D pindadel. Kõige arenenumad komposiitaknahaldurid lubavad väga palju mitmekesisust kasutajaliidese välimuses ning kasutuskogemuses ja samuti võimaldavad keerukaid 2D ja 3D visuaalefekte.

Kuhjav aknahaldur[muuda | muuda lähteteksti]

Kõik aknahaldurid, millel on kattuvad aknad ning mis ei ole komposiitaknahaldurid, on kuhjavad aknahaldurid, kuigi on võimalik, et nad kõik ei kasuta ühtesid ja samu meetodeid. Kuhjavad aknahaldurid lubavad akendel üksteist katta sellisel viisil, et nad joonistavad tagaplaanil olevad aknad esimestena; sellist meetodit nimetatakse maalija algoritmiks. Erinevad muutused tihti vajavad kõigide akende taaskuhjamist või ümberjoonistamist, mis tihti kaasab endaga iga akna ümberjoonistamist. Samas, kui on vaja tagumine aken tuua kõige esimeseks, tuleb uuesti joonistada vaid see tagumine aken, kuna tagaplaanile jäävad niikuinii aknad, mis katavad ära nendest omakorda tagaplaanil olevad aknad.

Mosaiikaknahaldur[muuda | muuda lähteteksti]

Mosaiikaknahaldurid joonistavad kõik aknad üksteise kõrvale, peale või alla sellisel viisil, et ükski aken ei kataks teist akent. Microsoft Windows 1.0 kasutas mosaiik aknahaldurit, ja paljud mosaiikaknahaldurid on kättesaadavad X-akendussüsteemi jaoks.

Dünaamiline aknahaldur[muuda | muuda lähteteksti]

Dünaamilised aknahaldurid on kombinatsioonid kolmest eelnimetatust aknahalduritüübist, mis võimaldavad kasutajal vahetada erinevaid aknahaldus meetodeid, nagu näiteks kuhjavat- ning mosaiikaknahaldusmeetodit. Paljud dünaamilised aknahaldurid on kättesaadavad X-akendussüsteemii jaoks.

Aknahaldurite erinevad omadused ja oskused[muuda | muuda lähteteksti]

Automaatvarjamine (inglise keeles Autohide): Automaatvarjamise oskus võimaldab menüüriba peitmist, kui hiirekursor on ekraani äärest eemale liigutatud.

Ääred (inglise keeles Borders): Äär on aknakaunistuse komponent, mida tagavad mõned aknahaldurid. Seda kuvatakse aktiivse akna ümber. Mõned aknahaldurid võivad sellist ääreriba kuvada ka taustal olevate akende ümber.

Kontekstimenüü (inglise keeles Context Menu): Mõnedel aknahalduritel on olemas kontekstimenüü, mis ilmub siis kui mingile töölaua komponentile tehakse alternatiivne klikk-sündmus.

Töölaua taustapilt (inglise keeles Desktop Wallpaper): Mõned aknahaldurid tagavad töölaua taustapilti omaduse, mis kuvab taustapilti juuraknas.

Fookuse varastamine (inglise keeles Focus Stealing): Fookuse varastamine on omadus, mida pakuvad mõned aknahaldurid. See võimaldab mingil programmil, mis ei ole fookuses, minna omavoliliselt fookusesse ning varastada eelnevalt fookuses olevale programmile mõeldud kasutaja sisendi.

Ikoonistamine (inglise keeles Iconification): Ikoonistamise omadus võimaldab kasutajal minimeerida töötavaid rakendusi töölaua ikooniks või tegumiriba ikooniks.

Seotud aknad (inglise keeles Joined Windows): Mõned aknahaldurid võimaldavad seotud akende oskust, mis lubab kasutajatel siduda erinevate rakenduste akende raame ühte.

Klaviatuuri ekvivalendid (inglise keeles Keyboard Equivalents): Mõned aknahaldurid võimaldavad klaviatuuri ekvivalente, mis võimaldavad klaviatuuril kopeerida hiire funktsioone.

Menüüriba (inglise keeles Menu Bar): Menüüriba on piki kuvaakna üht serva paiknev menüünimetuste või -ikoonidega ala, mis lubab käivitada erinevaid programme.

Menüüpaneel (inglise keeles Menu Panel): Menüüpaneel on mõnede aknahaldurite komponendiks, mis on väga sarnane menüüribale, kuid mis ei ole kinnitatud mingi konkreetse ekraani servaga, vaid hõljub keset ekraani vastavalt kasutaja vajadusele. Menüünimetuste või -ikoonidega ala, mis lubab käivitada erinevaid programme.

Hiire fookus (inglise keeles Mouse Focus): Hiire fookuse mudel tähistab seda, kuidas suunamisseade mõjutab sisendi fookust aknahalduris. Fookuse mudel näitab milline graafilise liidese komponentidest on mingi sisendi ajal kasutaja poolt suunamisseadmega valitud.

Hiire koole (inglise keeles Mouse Warping): Hiire koole on oskus, mis viib kursori mingile rakendusele, kui see rakendus tehakse aktiivseks.

Mitmed töölauad (inglise keeles Multiple Desktops): Aknahaldur võib pakkuda mitme töölaua oskust. See võimaldab erinevate töölaua juurakende omavahel vahetamist. See väldib juurakna segipaisatust, kuna rakendused võivad joosta korraga mitmel töölaual.

Lehitseja (inglise keeles Pager): Mõned aknahaldurid võimaldavad lehitseja tööriista kasutust selleks, et vahetada erinevaid töölaudu. Lehitseja võib ilmneda ekraanipealse aknana või vidinana tegumiribal või tegumipaneelil.

Pistikprogrammid (inglise keeles Plugin): Mõnedel aknahalduritel on olemas modulaarne konstruktsioon, mis võimaldab pistikprogrammide mooduleid, et tagada vajalikke funktsioone.

Kokkupakitavus (inglise keeles Rollup): Kokkupakitavuse omdadus võimaldab akendel ilmuda tiitliribana töölaual.

Juurmenüü (inglise keeles Root Menu): Mõned aknahaldurid tagavad juurmenüü, mis ilmub siis, kui juurakent või töölaua tausta puudutatakse.

Otseteed (inglise keeles Shortcuts): Mõned aknahaldurid tagavad otsetee oskuse, mis võimaldab kasutajatel paigutada juuraknale ikoone, mis käivitavad mingeid kindlaid programme või tegevusi.

Tabeli kujul esitatud aknad (inglise keeles Tabbed Windows): Mõned aknahaldurid võimaldavad tabeli kujul esitatud akende oskust, mis grupeerib rakendusi tabelitesse või raamidesse.

Tegumi vahetamine (inglise keeles Task Switching)

Aknahaldur võib võimaldada erinevaid tegumi vahetamise oskuseid, mis võimaldavad kasutajatel erinevatel viisidel vahetada fookuses olevaid programme, näiteks:

Vahetada hiirekursori fookust kasutades suunamisseadet
Tegumi vahetamise oskused klaviatuuril (näiteks vajutades Alt-Tab-i)
Vajutades tegumile tegumiribal või tegumipaneelil

Tegumiriba (inglise keeles Taskbar): Mõned aknahaldurid võimaldavad tegumiriba oskust, mis näitab töötavaid programme. Tegumiriba võib näidata kõiki programme, mis töötavad, kaasaarvatud neid, mida on minimeeritud, ning samuti võimaldab muuta nendevahelist fookust. Mõnede aknahaldurite puhul võib tegumirida olla menüüriba üheks osaks.

Tegumipaneel (inglise keeles Task Panel): Tegumipaneel on sarnane tegumiribale, kuid ta ei ole kinnitatud mingi konkreetse ekraani servaga, vaid hõljub keset ekraani vastavalt kasutaja vajadusele.

Start nupp (inglise keeles Start Button): Startnupp on töölaua vidin, mis käivitab menüü programmidest, mida saab käivitada. Start nupp paikneb tavaliselt menüüribal, ekraani allservas.

Teatise ala (inglise keeles Notification Area): Teatise ala kasutatakse süsteemi ja programmi oskuste kuvamiseks, millel pole töölaua akent. Põhiliselt sisaldab see endas ikoone, mis näitavad oleku informatsiooni ning teatisi, nagu näiteks saabuv e-posti sõnum. Mõnedel süsteemidel võib teatiste alal paikneda ka kell.

Tiitliriba (inglise keeles Title Bars): Tiitliriba on aknakaunistuse element iga akna ülaosas, mida pakuvad mõned aknahaldurid. Tiitliriba kasutatakse tavaliselt rakenduse või avatud faili nime kuvamiseks ning sellel võivad olla sellised tiitliriba nupud rakenduse akna minimeerimiseks, maksimeerimiseks, suurendamiseks, vähendamiseks või sulgemiseks.

Tiitliriba nupud (inglise keeles Title Bar Buttons): Tiitliriba nupud on mõnedel aknahaldurid kaasas tiitliribaga, neid kasutatakse rakenduse akna minimeerimiseks, maksimeerimiseks, suurendamiseks, vähendamiseks või sulgemiseks. Mõned aknahaldurid võivad kuvada tiitliriba nuppe tegumipaneelil või tegumiribal.

Virtuaalne töölaud (inglise keeles Virtual Desktop): Virtuaalne töölaud (teisiti nimetatult keritav töölaud) on oskus mida tagavad mõned aknahaldurid, mis võimaldab töölaual olla suurem kui ekraan.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kattuvad Smalltalk-76-e aknad, mida jooksutatakse Alto süsteemil.

Xerox Alto[muuda | muuda lähteteksti]

1970-ndatel aastatel Xerox Altost sai esimene arvuti, mida hakati turundama töötava WIMP graafilise kasutajaliidesega. Nad kasutasid kuhjavat aknahaldurit mis lubas üksteise peale aknaid kuhjata. Siiamaani on teadmata, kas Microsoft Windows sisaldab Apple'i Mac OS-ist kopeeritud disaine, kuid on kindel, et kumbki suurtootjatest polnud esimene, kes lõi graafilise kasutajaliidese, mis kasutas akende kuhjamist. 1980-ndate aastate alguses Alto eellane Xerox Star kasutas mosaiikaknahaldurit põhiliste rakenduste akende paigutamiseks ning üksteise peale paigutati vaid dialoogikaste, millega kõrvaldati vajadus akende kuhjamiseks.

Mac OS[muuda | muuda lähteteksti]

Mac OS oli kõige esimene kaubanduslikult edukas näide graafilisest kasutajaliidesest, mis kasutas kuhjava aknahaldurit ühte tüüpi - rakendati QuickDraw-d. Hetkeseisuga, alates Mac OS X 10.0-st, kasutab Mac OS mõnevõrra keerukamat aknahaldurit, mis võimaldab ka akende komposiitimist, ning seda uuendati Mac OS X 10.2-s, kus võeti kasutusele kiirendatud akende komposiitimist läbi Quartz Compositor-i.

GEM[muuda | muuda lähteteksti]

GEM 1.1 oli aknahaldur, mis toetas töölaua metafoori ning kasutas kuhjamist, lubades kõikidel akendel olla üksteise otsas. See avaldati 1980-ndate aastate alguses. GEM on kuulus seetõttu, et see oli Atari ST, mida jooksutati Atari TOS-il, põhiliseks graafiliseks kasutajaliideseks ja see oli samuti populaarseks graafiliseks kasutajaliideseks MS-DOS-is, mis omakorda oli laialdaselt kasutatud Microsoft Windowsi eellane. Apple poolt algatatud kohtuprotsessi otsusega oli GEM sunnitud eemaldama oma kuhjamise võimalused ning muutus vaid mosaiikaknahalduriks.

Intuition[muuda | muuda lähteteksti]

1980-ndate keskpaiku Amiga OS sisaldas endas algset näidet aknahaldurist, mille nimetuseks oli Intuition, mis oli võimeline tuvastama, millised akendest on mõne teise akna poolt varjatud ning millised akendest on ekraanil kõige ees ja iga nurga alt nähtaval, seega suutis ta ümberjoonistada vaid neid osasid aknast, mis olid enne varjatud ning nõudsid uuendamist. Lisaks sellele, Intuition toetas komposiitimist. Rakendused said alguses kasutada mäluala väljaspool hetkel näidatud kuvandit bittrasteri jaoks. Peale seda võis Amiga aknahaldussüsteem kasutada Bit Blit-ide seeriaid, rakendades süsteemiriistvara Blittereid, et ehitada komposiit nende rakenduste bittrasteritest koos nuppude ja kerimisribaga kuvamismälus, nõudmata rakendustepoolset bittrasterite uuestijoonistamist.

Intuition samuti nägi kasutaja valikuid ette, tuvastades suunamisseadme asukohta mingite ekraanielementidele langedes (nagu näiteks tiitliribal olevad nupud, minimeerimis-, maksimeerimis- , aknasulgemisnupud ja erinevate programmide ikoonid) ja seega oli võimeline tagama kasutajale peaaegu et otsekohene vastus millegi klikkimisele.

Presentation Manager[muuda | muuda lähteteksti]

1988-ndal aastal muutus Presentation Manager vaike-operatsioonisüsteemi kestaks OS/2-s, mis kasutas oma esimeses versioonis käsurealiidest. IBM ja Microsoft disainisid OS/2-e DOS-i järglasena. Vaatamata Windows 3.10 edukusele hülgas Microsoft selle projekti ning hakkas tegelema Windowsiga. Peale seda muutus Windows NT Microsofti projektis tulevaseks OS/2 kolmandaks versiooniks ning IBM tegi täielikult uue disaini OS/2 operatsioonisüsteemi kestale, asendades OS/2 1.x-i Presentation Manager-i objektorienteeritud Workplace Shell-i vastu, mis avalikustati esimest korda OS/2.2.0-is.