Kasutaja:Nilirem/liivakast
 | See on kasutaja Nilirem liivakast. Kasutaja liivakast on kasutajalehekülje alamleht. Siin kasutaja katsetab või valmistab ette loodavaid artikleid. See ei ole entsüklopeediaartikkel. Enda liivakasti loomiseks klõpsa siia. |
Johann Baptist Zimmermann (3. jaanuar 1680 Wessobrunn - 2. märts 1758 München) oli saksa maalikunstnik ja stukk-dekoor-meister barokiajastul.
Paljud tema varastest stukk- ja freskotöödest on hävinud. Nende hulgas Gosseltshauseni kogudusekiriku kooriosa ja Tegernsee, Weyarni ja Beyhartingu kloostrite pidulikud saalid. Tema varaseim säilinud stukktöö on Markt Rettenbachi lähedal asuvas Maria Schnee palverännakukirikus. Selles töös on näha Wessobrunnist pärit Johann Schmuzeri ja Tegernsees töötanud itaalia stukktöökoja mõjutusi. Pärast 1707. aastat elas Johann Baptist Zimmermann Miesbachis.
Zimmermannide Perekond[muuda | muuda lähteteksti]
Zimmermannid olid saksa kunstnike perekond. Wessobrunnist pärit stukk-meister Elias Zimmermann (1656-1695), kelle töid teatakse vaid dokumentaalsetest allikatest, on Johann Baptist Zimmermanni (1680-1758) ja Dominikus Zimmermanni (1685-1766) isa. On peaaegu kindel, et nad kõik said oma oskused ja teadmised stukk-meistritena Wessobrunni koolkonnas. Kui poeg Dominikus oli üldiselt seotud üksnes Baieri ja Švaabi religioosse arhitektuuriga, siis teisest pojast Johann Baptistist sai peamine 18. sajandi Baieri õukonna interjööride sisustaja. Vendade koostöö mõjutas palju Baieri rokokood. Nende hulgalised ja laialdaselt levinud tööd nõudsid suurt ateljeed ja palju meistreid. Johann Baptisti assistentide hulgas olid tema pojad Johann Joseph Zimmermann (1707-1743) ja Franz Michaele Zimmermann (1709-1784). Mõlemad olid maalijad ja stukkmeistrid ning aitasid kaasa Steinhauseni palverännakukiriku freskode maalimisele ja Seligenthali kloostri stukkdekoori valmistamisele. Teise venna Dominikuse poeg, Franz Dominikus Zimmermann (1714-1786) on aastast 1737 märgitud stukktööde töödejuhatajaks oma isa töökojas, samuti töötas ta Steinhausenis. [1]
Vennad Johann Baptist ja Dominikus Zimmermann olid suurepärased kunstnikud eelkõige ehituse alal. Enam töid on nad teinud kirikutes: stukkdekoorid, freskod ning arhitektuurilised tööd. Vennad Zimmermannid valmistasid palju stukkdekoorkaunistusi erinevates kirikutes ning nende tähtsus kunstiajaloos on seotud just kirikuarhitektuuri ning eelkõige just sisekujundustega. Peamiselt valmistasid nad stukk-kaunistusi ning Johann Baptist ka freskosid. Selle kõrval valmistasid nad ka altareid ja kujundasid alatarimaale. Need on vähemtähtsad ning peateosteks peetakse siiski nende panust barokiaegsetes kirikutes eelkõige stukkdekooriga töötades. Johann Baptist arenes omanäoliste stukkdekoori tehnikate kasutamises ning Dominikus lahendas oma kirikuarhitektuuri suurepäraselt kaunstusi ning arhitektuuri ühte sulatades.
Johann Baptist Zimmermanni elu ja tööd[muuda | muuda lähteteksti]
Esimest korda töötas Johann Baptist koos venna Dominikusega aastatel 1709-1713 Buxheimi kloostris, kus ta ise maalis freskosid ning vend Dominikus valmistas kunstmarmorist altareid. Stukkdekooril, mille kallal mõlemad vennad üheskoos töötasid, on ühtne väljanägemine, kuigi stiililised erinevused on märgatavad. Kaarjad nurgad ning külluslikud puuviljavanikud kooriosa laes on teinud Johann Baptist. 1715. aastal kolis kunstnik Freisingi ja tegi seal 1716. aastal katedraali jaoks stukki ja freskosid. Järgneval aastal valmistas ta stukkdekoori Freisingi piiskopi suveresidentsis Ismaningi lossis. 1710 ja 1720 aasta vahel töötas ta välja uue kaunistus-stiili. Seda on näha tema stukktöödes St Sixtuse kirikus Schliersees, kuhu ta tegi ka freskosid. St Sixtuse kirik on tüüpiline maakirik, mis on ehitatud 1712. ja 1715. aasta vahel vana keskaegse kiriku asemele. See on kaunis ehitis idüllilises järveäärses paigas. Johann Baptisti uue stiili parim näide, mis on valminud 1714, asub Ottobeuerni kloostris. Ornamendid , mis on mõjutatud Johann Jakob Billeri gravüürist „Neus Zierathen Buch von Schlingen und Bändelwerk“ (Augusburg 1710) ja Johann Leonhard Eysleri teosest „Neu-inventirtes Laub- und Bandl Werk“, on muutunud rohkem kahemõõtmeliseks. Neid maastiku taustaga stukk-reljeefe, mis sarnanesid maalidega on hiljem näha ka Johann Baptisti freskodes. Tema töö Ottobeuernis, mis hõlmas suuri stukk-figuure, ning tema apostlite tsükkel (valminud 1718-1720) St George kirikus Ambergis viis ilmselt ka kutseni Münheni õukonda.
See tähistas uut faasi Johann Baptisti loomingulises töös. Alates 1720. aastast tegi ta stukkdekoor-töid Schleissheimi lossis trepimademe ja saali jaoks õukonnakunstniku Josef Effneri kujunduse järgi. Väiksemates ruumides oli tal arvatavasti võimalik kaasata ka oma ideid. Münhenis asuva Palais Preysing mõisahoone trepimademe stukkdekoori, mille ta valmistas Effneri juhtimisel, tõstavad esile pilastrid, mis lähevad üle laekaunistuste pikendusteks. Tüüpiline régence-stiil, mille ta õppis Effnerilt, muutis tema tööde ilmet. Selle mõju võib märgata Benediktbeuerni kloostri raamatukogu lael, kus freskode raamid oln muundunud ornamentidest, luues uue suhte lael oleva pildi ja stukk-ornamentide vahel. See annab juba märku ka rokokoo stiilist. Weyarni kloostrikirikul, kus ta töötas 1729, on tema kõige enam arenenud dekoratsioonitehnika nende kirikute hulgast, kus ta tegi stukki ja freskosid 1720ndatel. Freskode ümber olevate raamide kitsaimad ääred on eemalduvad samas stukk-ornamendid ja pilt ise sulavad ühte.
Johann Baptist maalis üksikuid töid Mödingeni kloostrikirikus aastatel 1718-1722 ja jadamisi madalaid kupleid St Markuse Dominikaani kirikus Siessenis aastal 1728 – mõlemad kirikud on tema venna kujundatud. Tema venna üks tähtsamatest teostest, Peeter-Pauli palverännakukirik Steinhausenis, pakkus talle head võimalust, kus töötada. Kiriku ovaalse löövi võlv pakkus Johann Baptistile tohutut pinda millele luua tema esimene suurepärane maal – Virgin in Glory, mis valmis aastal 1731. (Lisa 1) Steinhauseni freskos on näha Jacopo Amigoni mõjutusi. Ta tutvus Amigoni töödega Schleissheimis ja Ottobeuernis ja võttis üle tema kombe elavdada maastiku piirid figuuridega ning ergstada taeva-avarus erksate värvidega. [2]
Umbes 1727 määrati Johann Baptist ametlikult Baieri õukonda stukk-tööde tegijaks ning ta saavutas oma tööde tipptaseme töötades koos Francois de Cuvillés-ga. Pärast stukk-tööde teostamist Ahnengaleries Münheni residentsis aastatel 1726-1730, tegi ta ka varakambri ja Rohelise Galerii laed Cuvillés alluvuses. Kullatud stukkdekooriga laed on täis motiive loodusest, kulmineerudes reljeefsete figuuridega, mis on inspireeritud Antonie Watteau ornamentide gravüürist. Need hävisid 1944 aastal ja rekonstrueeriti 1957-1958. aastal.
Johann Baptisti meistritos, mis on loodud ajal, kui ta töötas koos Cuvilles-ga ja mis märgib rokokoo algust Baieri õukonna kunstis, on tema stukkdekoor-töö Amalienburgi jaoks, mis on valminud 1734-1737. aastate jooksul. Amalienburg on luksuslik jahimajake Nymphenburgi palee pargis Mühnenis, mis ehitati 1734-1739 aastal rokokoo stiilis Francois de Cuvilliés poolt. Enamuse esimesest korrusest hõlmab on ümar Peeglite saal maja keskel. Selle peegleid täis seinad peegeldavad välist loodust. See saal on kujundatud Johann Baptist Zimmermanni ja Joachim Dietrichi poolt. (Lisa 2) Ukse kohal olev ansambel, mille keskmes on Diana, on üks Zimmermanni parimatest skulptuuridest. Saalis on loodud õhuline atmosfäär Baieri rahvusvärvidest – sinisest ja hõbedasest. Saalist lõunapool juhatab uks puhkeruumi ja Sinisesse kabinetti, kust on juurdepääs erakambrisse. Peeglite Saalist põhja pool on on sissepääs Jahiruumi, mis on kõrvuti köögiga.
1730ndatel, Johann Baptisti kõige produktiivsemal perioodil täitis ta aadliseisuse tellitud töid kirikutes ja kloostrites üheaegselt töödega õukonnas.
1732 maalis Johann Baptist freskode tsükli Würtzburgi Neumünsteri kiriku jaoks, mis on kahjuks hävinud. Tema kohanemisvõime tegi temast ideaalse partneri paljudele arhitketidele. Ristikujulises Landshutis asuvas Seligenthali toomkirikus, mis taasehitati 1732-1734, on fresko- ja stukkdekoratsioonid erinevad vastavalt hoone eri osadele. (Lisa 3) Oluline mõju Johann Baptisti maalidele ja stukile on ka Johann Michael Fischeri planeeritud Augustinuse kirikul Ingolstadtis (1736-1739; hävinud 1945)ja St Michaeli kirikul Berg Am Liamis (1737-1743). Berg Am Liami kirikus peakupli freskos maastiku ja taeva alal on võlvistiku üleminek lahendatud peaingel Michaeli ilmumisega viisil, mis perfektselt harmoneerub kupli kumerusega.
1744 kuni 1757 töötasid vennad taas koos viimast korda Wiesi palverännakukirikus. Kirkaid värve kasutades, muutis Johann Baptist laed taevaks, maalides sinna Kristuse ilmumise Viimse kohtupäeva stseenis ning kooriossa inglid ja Jeesuse ristilöömise sümbolid. (Lisa 4) Tema hilisem looming hõlmab freskosid ja stukkdekoor-töid Schäftlarni kloostrikirikus Gunterzhanieri järelvalve all ja kaunistuste tegemist Steinerner Saalis Nymphenburgi lossis, kus ta töötas jälle Cuvilliés alluvuses, kuigi tegi ka palju enda kujundusi. Schäftlarnis ja Nymphenburgis on rocaille-motiive kasutatud vaid vähesel määral laemaalide raamides, sest rokokoo kõrgaeg oli juba möödas.
Johann Baptisti tööde hulka kuuluvad ka mitmed altarimaalid, mis on ilmselt maalitud 1714 ja 1757 aasta vahel. Ta tegi ka kunstmarmorist altareid St Sixtuse kirikule Schliersees (1714), Maria Schnee palverännakukirikule Markt Rettenbackis (1718) ja Herrenchiemsee kloostrikiriku Altöttingi kabelile (1738; hävinud). Olulisim altari kujundusi on Franfurtis Benediktiini kloostrikirikus Andechis kaheastmelisel altaril. (Lisa 5) Osade tema freskode ja altaritööde joonised on Staatliche Graphische Sammlungis Münhenis.[3]