Kasutaja:Lainekas/liivakast

Allikas: Vikipeedia

Fortune´i hosta

Fortune´i hosta
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Üheidulehelised Liliopsida
Selts Liilialaadsed Liliales
Sugukond Liilialised Liliaceae
Perekond Hosta Hosta

Iseloomustus[muuda | muuda lähteteksti]

Fortune'i hosta (Hosta fortunei) on liilialiste sugukonda [1] ja hosta perekonda [2] kuuluv mitmeaastane rohttaim [3] (Mullasisesteks organiteks on lühikesed risoomid, millel arenevad lihakad juured. Lehed võivad olla kitsassüstjad kuni laimunajad või peaaegu ümmargused, kaarroodsed, enamasti pikarootsulised. Lehed paiknevad taimel juurmise kodarikuna. Õied on lehterjad, valged või helelillad, asetsevad ühekülgses varre tipus olevas kobaras. Õiekate on lihtne, kuue perigoonilehega. Viljaks on kupar) Sellel liigil on kuni 30 cm pikkused südajad või südajasovaalsed lehed, mis on värvuselt sinakasrohelised. Lehtede laius on kuni 20 cm. Õisikud võivad saavutada õitsedes kuni 100 cm kõrguse. On aretatud palju haljastuses kasutatatavaid ja hinnatud sorte. [4]

Levik ja kasvukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Hosta on ka Eesti iluaianduses levinud, enamasti lehtdekoratiivse taimena kasvatatav püsilill[5]. Varjuaedade üks põhilisi taimi. Kasvatatakse peamiselt varjulistel aladel, et säiliks nende lehtdekoratiivsus. Väga efektiivne suuremates rühmades korraga. Hea taustataim. Varjulistel piiridel, varjuaedades või metsaaladel. [6] Hostad on külmakindlad ja väga hea kohanemisvõimega. Nad kasvavad hästi nii mõõduka kliimaga piirkondades kui ka lähistroopikas, kuid vajavad talvist puhkeperioodi, kus temperatuur oleks alla +4,5 °C vähemalt 3-4 nädalat aastas. Hostad vajavad toitaineterikast ja vett hästi läbilaskvat mulda ([7]

Kahjurid, haigused[muuda | muuda lähteteksti]

Varjulise ja niiskema kasvukoha tõttu ahvatleb lehestik nälkjaid ja tigusid, kes närivad lehtedesse sakilisi auke, mis kontrolli alt väljudes tekitada lühikese perioodi jooksul tõsiseid kahjustusi. Nematoodid, kes toituvad lehtedest põhjustavad lehtede pruuniks minemist. Harvemini põhjustavad probleeme lehelaigud ja võra mädanik. Rahetormid võivad tõsiselt kahjustada lehti, eriti katmata taimedel. Lehti söövad hirved ja küülikud tekitavad taimedele kahjustusi. [8]

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]