Kasutaja:JimmyLovesU/Zimbabwe põllumajandus
Põllumajanduse tähtsus riigi majanduses.[muuda | muuda lähteteksti]
Põllumajanduse osatähtsus riigi SKTs on 20.3%[1]
Põllumajanduse arengu eeldused.[muuda | muuda lähteteksti]
Zimbabwe territooriumil on mägine pinnamood. Mäestikud ja mägismaad hõlmavad kogu riigi territooriumil. Riik asub puisrohtlas ja hõrendikus lähisekvaatoriaalvöös. Zimbabwas on savanni puna-pruunmullad, mis on viljakad ja kõvalehise metsa, võsa ferrallitsed rusk- pruun- ja punamullad, mis on ebaviljakad.[2] Loodustingimused on soodsad põllumajanduse arengule.
Maa kasutamise struktuur.[muuda | muuda lähteteksti]
Riigi territoorium on 38685 km². 42,2 % riigi territooriumist hõlmab põllumaa, 10,6 % haritav maa ja 0,3 % mitmeaastased põllukultuurid. 31,3% riigi territooriumist hõlmavad rohumaad, 39,5 % metsad, 18,2 % muud maad ja 1% siseveekogud.
Taimekasvatus[muuda | muuda lähteteksti]
2012.a Zimbabwes kasvatati suhkroroogu (3,7 mln t), maisi (1 mln t), manioki (2,3 mln t), juurviljasid (190 tuh. t), puuvilla seemneid (180 tuh. t), tubakat (120 tuh. t), banaanisid (100 tuh. t), apelsiine (100 tuh. t), puuvillu (90 tuh. t), maapähkleid (90 tuh. t), soojaubasid (80 tuh. t), sorgosid (60 tuh. t), hirsse (60 tuh. t), kartuleid (50 tuh. t), nisu (40 tuh. t)[3]
-
Juurviljad -
Tubakas -
Zimbabwe farm -
Sorgo -
Mais
Loomakasvatus[muuda | muuda lähteteksti]
2012. Zimbabwes kasvatati lehmi (410 tuh), veiseid (90 tuh), kanu (64 tuh), metsloomasid (35 tuh).[4]
-
Kanad
Põllumajanduse mõjus[muuda | muuda lähteteksti]
Riigi põhitulud pärinevad põllumajandustoodete (peamiselt tubaka) müügist. Minevikus katsid suurt osa riigist tihedad metsad, milles oli palju erinevaid liike. Vaesus, rahvaarvu kasv ja kütuse puudumine viisid metsade maharaiumiseni, mis omakorda vähendas tunduvalt metsiku looduse hulka. Metsade hävimine ja erosioon on tõsised probleemid ning põllumajanduseks sobiva maa hulk on kahanenud. Sellest hoolimata peavad mõned organisatsioonid Zimbabwet üheks parima kliimaga kohaks, kus elada.[5]