Kasutaja:JakobToomsalu/liivakast
Videokohtunik (inglise keeles: video assistant referee või VAR) on jalgpallis kohtunik, kes aitab peakohtunikku otsuste langetamisel, kasutades selleks videopilti ning kuulareid, et vähendada inimlikke eksimusi, mis võivad mänge negatiivselt mõjutada.[1]
Videokohtuniku olemus kirjutati ametlikult jalgpallireeglitesse Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB) poolt aastal 2018. Videokohtunik töötab põhimõttel, et vähese sekkumisega saaks maksimaalse kasulikkuse ning süsteem aitab ilmselgeid või märkamata jäänud vigasid parandada.[2]
Protseduur[muuda | muuda lähteteksti]
Videokohtunik sekkub, kui on toimunud “selge ja ilmne eksimus” või “tõsine märkamata jäänud intsident” neljas olukorras:[3]
- Värava lugemine või mittelugemine - ründav tiim on enne väravat reegleid rikkunud, pall on olnud enne väravat mängust väljas, pall on/ei ole ületanud väravajoont või kas on tehtud viga penaltilöögi ajal.
- Penalti määramine või mittemääramine - ründav tiim on enne penalti määramist reegleid rikkunud, pall on olnud enne intsidenti mängust väljas, viga on tehtud karistusala sees/väljas, penaltiotsus on tehtud ebakorrektselt.
- Otsene punane kaart - otsene värava olukorra peatamine, ränk viga või ebasportlik käitumine.
- Eksimus identideediga - peakohtunik on hoiatanud või eemaldanud mängust vale mängija.
Kontroll[muuda | muuda lähteteksti]
Videokohtunik vaatab kõiki mängu ajal toimunud intsidente, kasutades selleks mitmeid kaameranurki ning eri kiirustel videokordusi. Kui sellisel vaatluses ei toimu selgeid ja tõsiseid vigu, mida väljakukohtunik ei märka, ei sekku ka videokohtunik. Seda nimetatakse “vaikseks kontrolliks” (inglise keeles: “silent check”). Selline kontroll aitab kohtunikul mängu paremini kontrollida ning anda vajadusel infot ka mängijatele, et kontroll on tehtud ja viga pole sooritatud.
Kui mõni intsident vajab täpsemat kontrolli ning kohtunik peab videokohtunikuga kommunikeerimiseks mängu peatama, peab ta seda selgelt väljendama, hoides ühte kätt kuularil ning teist kätt kõrvale sirutades.
Vea leidmisel annab videokohtunik sellest teada ning väljakukohtunik peab otsustama, kas võtta vastu videokohtuniku otsus, ignoreerida saadud infot või alustada ülevaadet.[4]
Väljakupealne ülevaatus[muuda | muuda lähteteksti]
Kui videokohtunik soovitab või peakohtunik ise arvab, et mingi otsus on tehtud valesti, võib ta otsustada väljakupealse ülevaatamise kasuks. See tähendab, et peakohtunik saab väljaku kõrvale paigutatud ekraanist olukorda ise üle vaadata.
Kui kohtunik on otsustanud ülevaatuse kasuks, peab ta sellest kõigile teada andma, selleks peab ta kätega ekraani kuju jäljendama. Antud märguannet kutsutakse “TV-signaaliks”. Ekraanil näeb ta samasugust kaamerapilti nagu videokohtunik. Ülevaatamist kasutatakse tavaliselt juhtudel, kui viga on subjektiivne ja mitte faktidel põhinev. Ülevaatusel pole ajalimiiti, peamine on otsuse täpsus. Peale ülevaatamist peab kohtunik samuti “TV-signaali” kasutama ning kohe peale seda oma otsuse teatama.
“TV-signaali” kasutab väljakukohtunik ka siis, kui teeb oma otsuse videokohtuniku abil ning ise ülevaatust ei vaja.[4]
Rikkumised[muuda | muuda lähteteksti]
Videokohtunik vaatab üle iga mängu olukorra. See tähendab, et ükski mängija või tiimiliige ei saa küsida ühegi intsidenti ülevaatamist.
Ükski mängija või tiimiliige ei tohi ülevaatust segada. Kui mängija või tiimiliige imiteerib korduvalt “TV-signaali”, võib teda hoiatada kollase kaardiga. Kui mängija või tiimiliige siseneb videokohtuniku ruumi, võib ta mängust eemaldada.[4]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Videokohtuniku mõte sai alguse Hollandi Jalgpalliliidu (KNVB) korraldatud projektist "Refereeing 2.0.", mille eesmärk oli uuendada kohtuniku rolli. Samast projektist sai alguse edukas väravajoone tehnoloogia. Videokohtuniku süsteemi katsetati Hollandi kõrgliigas 2012-13 hooaajal.
2014. aastal käis Hollandi Jalgpalliliit välja Rahvusvahelisele Jalgpalli Nõukogule, et mängudel võiks kasutusele võtta videokohtuniku süsteemi ja läbi viia veel rohkem katseid süsteemi toimimisest ning tulevikus lõplikult videokohtunik kasutusele võtta. See mõte võeti arutlusele alles peale FIFA tollase presidendi, Sepp Blatteri, ametist kõrvaldamist, sest viimane oli tuntud kui tehnoloogia kasutuselevõtu suur vastane. Uus president, Gianni Infantino, võttis idee uuesti arutlusele aastal 2015 ning süsteem sai hea tagasiside.
2016. aastal otsustati Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu koosolekul, et videokohtuniku süsteem peab läbima kaks aastat kestva teaduspõhise eksperimendi.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ The Professional Football Scouts Association. Lancashire. VAR EXPLAINED: WHAT IS IT AND HOW DOES IT WORK?. Kättesaadav https://thepfsa.co.uk/var-explained-what-is-it-and-how-does-it-work/, külastatud märts 2021.
- ↑ The International Football Association Board. 2018. Historic step for greater fairness in football. Kättesaadav https://www.theifab.com/news/historic-step-for-greater-fairness-in-football, külastatud märts 2021.
- ↑ International Football Association Board. Video Assistant Referee (VAR) protocol. Kättesaadav https://www.theifab.com/laws/chapter/38/section/134/, külastatud märts 2021.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 International Football Association Board. Video Assistant Referee (VAR) protocol. Kättesaadav https://www.theifab.com/laws/chapter/38/section/136/, külastatud märts 2021.