Kasutaja:EnrihSinilaid/Dekrüpteerimine

Sissejuhatus

Dekrüpteerimine on tavaliselt tuntud krüpteerimise vastupidise protsessina. See on andmete, mis on krüptitud salajasse formaati, dekodeerimisprotsess. Dekrüpteerimine vajab enamasti salajast võtit või salasõna, seega seda saab teha ainult volitatud kasutaja.

Üheks peamiseks põhjuseks, miks kasutatakse krüpteerimist ja dekrüpteerimist, on soov privaatsusele. Krüteerimata kujul võib teatud informatsioonidele ligi pääseda kõik volitamata kasutajad ja seda kuritarvitada. Seega dekrüpteerimisega saab vähendada informatsiooni kadu ja vargust. Peamiselt krüpteeritakse e-kirju, tekstsõnumeid, pilte, kasutajainfot ja muud sellist.

Dekrüpteerimise ajalugu

Salakirjade ja koodide kasutamine, et saladusi kaitsta, algas tuhandeid aastaid tagasi. Paar sajandit tagasi tunti seda kui klassikalise krüptograafiana. See sisaldas siis erinevaid krüpteerimismeetoteid, kus kasutati pliiatsit, paberit ja ka masinate abi. Kahekümnenda sajandi alguses muutus krüpteerimine efektiivsemaks, kui hakati kasutama keerulisemaid ja elektrilisi masinaid. Üheks nendeks oli Enigma, ümberehitatud kirjutamismasin, mille leiutas saksa elektriinsener Arthur Scherbiuse.

Krüptograafia areng käis käsikäes krüptoanalüüsiga, mis keskendus koodide ja salakirjade lahti murdmisele. Salajase informatsiooni kättesaamiseks kasutati sagedusanalüüsi ja selle rakendamine on muutnud ajaloo kulgu. Tänu sellele sisenesid Ameerika Ühendriigid esimesse maailmasõtta ja teises maailmasõjas Saksamaa krüpteeringute dekrüpteerimine lühendas sõda mõningate hinnangul paari aasta võrra.

Engima sõnumite dekrüpteerimine

Engima masin

Krüpteerimismasina Enigma krüpeeringu saladused muukisid lahti Poola teadlased, kes, kartes Saksamaa pealetungi, arendasid ka iseendale krüpteerimismasina. Selle nimeks sai Bombe. Kahjuks aga Enigma arendused suurendasid krüpteerimismustrite arvu ja seega lõpetas Poola oma töö krüptoanalüüsi alal. Selle asemel andis Poola oma uuringud, leidmised ja dekrüpteerimistööd edasi Suurbritanniale paar nädalat enne teise maailmasõja algust. Selle informatsiooniga oli Inglismaa võimeline dekrüpteerima Saksa armee korraldusi. Fakt, et Engima krüpteering oli murtud hoiti ülima saladuskatte all ja seega kasutas Saksamaa Engimat täie usaldusega kuni sõja lõpuni. Saladus tehti avalikuks alles 1974.

Tänapäev

Krüpteerimine saavutatakse tänapäeval kasutades erinevaid algoritme, millel on teave krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks. Tuntumad algoritmid on:

• Sümmeetrilise võtme algoritm
• Asümmeetrilise võtme algoritm
• AES
• RSA

Üldjuhul kehtib reegel, et mida pikem on võti, seda keerulisem on koodi lahti murda. See vastab tõele, kuna krüptitud sõnumi vägisi dešifreerimine tähendaks seda, et varas peaks läbi proovima kõik võimalikud võtmed. Konteksti pannes on igal bitil väärtus, kas 1 või 0. Seega 8 bitisel võtmel oleks 2 ^ 8 ehk 256 võimalikku võtit ja 56 bitisel 2 ^ 56 võimalikku võtit. Kaasaegse tehnoloogiaga on sellise pikkusega koode aina kergem muukida. Aga kuna tehnoloogia areneb, siis koos sellega ka krüpteerimise kvaliteet. Pärast teisest maailmasõda üks olulisemaid edusamme krüptograafias on asümmeetriliste võtmetega koodid. Need on algoritmid, mis loovad kaks omavahel ja matemaatiliste reeglitega seotud võtit, et krüpteerida sama sõnum. Osades sellistes algoritmides on ühe võtme paljastamine lubatud, sest on väga keeruline ühest võtmest tuletada teist.

Peamised dekrüpteerimisvõimalused

Palja jõuga (Brute force)

Kõige otsesem viis krüpteeringu lahti murdmisel on palja jõu meetod. Selle meetodi mõtteks on kõik võimalikud võtmed läbi proovida, et lõpuks õige leida. Alternatiivselt, muukijad võivad arvata ära võtme, kasutades võtme tuletamise funktsiooni (KDF). Seda teatakse ka kui ammendatava otsinguna.

Ammendav otsing - Kõigi võimalike lahendusvariantide süstemaatiline läbivaatlus.

Selle meetodiga on põhimõtteliselt võimalik leida ükskõik milliseid matemaatilisi võtmeid. Aga sellel meetodil on ka miinus. Mida pikem on võtme pikkus, seda rohkem aega kulub õige võtme leidmiseks.

Kohtume keskel (Meet-in-the Middle) dekrüpteerimine

Seda sorti dekrüptimine on kasulik, kui kood on kaitstud kahekordse krüptsiooniga. Selle rünnaku jaoks murtakse esimene krüptsioon brute force meetodiga ja salvestavad tulemused. Siis dekrüpteeritakse kaitstud informatsioon ja võrreldatakse saaduid andmeid. Kui tulemused klapivad, siis saadakse võti mõlema krüpteeringu jaoks.

Teatud lihtteksti (Known-plaintext) dekrüpteerimine

Known – plaintext rünnak (KPA) on krüptoanalüüsi ründemudel, kus dekrüpteerijal on ligipääs nii lihttekstile (tuntud kui crib) kui ka selle krüpteeritud kujule. Neid saab kasutada, et paljastada teised salajased informatsioonid nagu salavõtmed ja koodiraamatud. Mõiste crib pärineb teisest maailmasõja aegsest ajast, kui korraldati dekrüpteerimisoperatsioon „Bletchley Park“.

Valitud lihtteksti (Chosen-plaintext) dekrüpteerimine

Chosen – plaintext rünnak (CPA) on krüptoanalüüsi ründemudel, mis eeldab, et dekrüpteerija pääseb omavoliliselt ligi lihttekstide krüptograafiatele. Rünnaku eesmärgiks on saada informatsiooni, mis nõrgestaks krüpteerimisskeemi turvalisust.

Kaasaegsete šifrite siht on pakkuda täiendavat turvalisust. Kui neid õigesti rakendada, siis on krüptograafiad eristamatud ja immuunsed chosen – plaintext rünnaku korral.

• Šiffer - salakirjavõti