RSA (algoritm)

RSA (Rivest-Shamir-Adleman) on avaliku võtmesüsteemiga krüpteerimise algoritm andmeedastuses.

Aastal 1977, natuke aega pärast seda, kui oli esitatud avaliku võtmesüsteemi idee, koostasid kolm matemaatikut Ron Rivest, Adi Shamir ja Len Adleman näite sellest, kuidas sellist meetodit saaks kasutada. Nende auks nimetati meetod RSA skeemiks. See süsteem kasutab salajast ja avalikku võtit. Alustuseks on valitud kaks algarvu ja seejärel korrutatud; $n=p*q$ .

Saab kasutada valemit $f(n) = (p-1) (q-1)$ ja $e>1$ nii, et $GCD[e, f(n)]=1$ . On võrdlemisi tõenäoline, et $e$ on $f(n)$ kaasalgarv, kui $n$ on piisavalt suur ja $e$ on osa krüpteerimisvõtmest. Kui lahendada linaarne Diophantiini võrrand $ed kongruent 1 [mod f(n)]$ , $d$ jaoks. Täisarvupaar $(e, n)$ on avalikud võtmed ja $(d, n)$ on privaatne võti. $M$ -i krüpteeringu saab teha valemiga $Me = qn + C$ , kus $0<= C < n$ . Dekrüptimine toimub vastupidiselt krüpteerimisega ja seda saab esitada nii; $Cd kongurent R (mod n)$ , kus $0<= R < n$ . RSA on tänapäeval kõige populaarsem meetod avaliku võtme krüpteerimiseks ja digitaalseks allkirjastamiseks.