Kasutaja:Elisarajas/Pesitsusrahu
Pesitsusrahu tähendab lindude mitte segamist haudumise ja linnupoegade kasvamise ajal.
Pesitsusrahu asemel kasutatakse ka sõnu nagu raierahu ja linnurahu. Linnurahu on vajalik, sest Eesti metsad on peamiseks pesitsuspaigaks 80-100-le linnuliigile ja uute põlvkondade säilimine on oluline Eesti elurikkuse säilitamiseks.[1]
Euroopa Liidu direktiivides ja Eesti Looduskaitseseaduses on klausel, mis keelab lindude pesitsusperioodil neid häirida ja nende pesasid ning poegi hävitada. Kui kevadsuvine raie on vältimatu, tuleb vältida raiet vanemates metsa tüübirühmades, milleks on eelkõige salu- ja laanemetsad.
Selleks, et linnurahu saaks toimuda, on Keskkonnaamet välja töötanud haudelindude asustustiheduse maatriksi. See tugineb puistu kasvukohatüübile ja vanusele. Maatriks annab võimaluse metsakorraldusandmete põhjal metsaeraldised grupeerida ja hinnata kevadsuvise raie mõju linnustikule.[2]
-
Linnud pesas pesitsemas
Eestis pesitsevad linnud[muuda | muuda lähteteksti]
2010. aasta seisuga oli Eestis 375 loodusliku päritoluga ja püsiva asurkonna moodustanud sissetoodud linnuliiki.
Pesitsejatest on ainult veerand paigalinnud ja ülejäänud on rändlinnud.Eestis on kokku pesitsemas ligikaudu 13–20 miljonit paari linde ja talvituvad neist umbes 4–9 miljonit.[3]
Eesti metsades on regulaarselt pesitsevaid linde ligikaudu sada liiki. Sajast liigist umbes 40 pesitseb ainult metsades ja enamus metsas pesitsevatest lindudest on ka looduskaitse all. Hinnanguliselt nendest 100-st pesitsejast 70% on haudelinnud.[4]
Probleemid[muuda | muuda lähteteksti]
Pesitsusperioodil võib esineda mitmeid probleeme. Probleemid võivad olla lindudele langev stress, pesade hävimine, linnupopulatsiooni hävimine või muud ökosüsteemi mõjud. Kõik need mured on enamjaolt raietegevuse tagajärjed.
Kuna loodus on pesitsusperioodil eriti tundlik, siis ebaõnnestub raiumise tõttu pesitsus ja pesapaigad hävinevad.[5] Tuginedes RMK andmetele, hukkus raiehäiringute tõttu 2018. aastal erametsades ligikaudu 84 000 ja 2017. aastal 71 100 linnupoega. Seega hukkus 2018. ja 2017. aastal kokku umbes 9% linnupoegadest.[6] Selle põhjuseks on arvatud metsade noorenemine raiete tõttu ja raied pesitsusperioodil. Põhiprobleemiks on siiski metsalindude vähenemine elupaikade kadumise pärast. Lindudel on raske uute olukordadega kohaneda.[7]
Lahendused[muuda | muuda lähteteksti]
Lahendusi probleemidele on aga mitmeid.
Näiteks erinevad raieviisid. Lageraie asemel tagab parimad tingimused erinevate raieviiside kombineerimine.[8] Samuti oleks võimaluse korral hea majandada metsa valikraietega.
Valikraie on kõige leebema mõjuga linnustikule, arvestades, et metsast tohib korraga raiuda üksikuid puid ja tuleb alles jätta säilikpuud. Püsimetsandus näitabki, et metsa saab majandada ka lagendamata.
Püsimets sarnaneb mingil määral ka põlismetsaga, puud on eri vanusest, osad varjulisemad ja osad päikselisemad kohad, erinevad puuliigid ja säilikpuud.[9]
Teine viis on hoida alles säilikpuud, lamapuit ja võsa. Pikema ajal jooksul võivad langid teatud linnuliikidele soodsalt mõjuda, just kiiresti kasvava võsa tõttu, mis on omakorda soodsaks putukatele, kellest toituvad paljud metsamaastikke eelistavad linnud.[10]
Veel üks viis on panna lindudele pesakastid.
Tuleb meeles pidada, et pesakaste peab puhastama igal kevadel enne pesitsushooaja algust. Vanas pesakastis olevas materjalis võib olla kirpe või teisi parasiite, kelle tõttu jääb pesakast teist korda asustamata.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Pesitsusrahu. Pesitsusrahu. https://pesitsusrahu.org/miks-see-vajalik-on
- ↑ Keskkonnaamet. (2023). Liigikaitse. https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/pesitusrahu
- ↑ Eesti Entsüklopeedia. (2011). Eesti linnustik.http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_linnustik
- ↑ EOÜ. Toeta teekonda pesitsusrahuni.https://www.eoy.ee/ET/11/264/teekond-pesitsusrahuni/
- ↑ Keskkonnaamet. (2023). Liigikaitse.https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/pesitusrahu
- ↑ Mägi, M. (2019). Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed. https://www.eoy.ee/pics/1154_kevadsuviste_raiete_voimalik_moju_metsalindudele_ja_seda_leevendavad_meetmed.pdf
- ↑ Saar. S. (2022, november 7). Toxins and deforestation reduce Estonian bird populations. ERR.https://news.err.ee/1608781135/toxins-and-deforestation-reduce-estonian-bird-populations
- ↑ Doyon, F., Gagnon, D., & Giroux, J. F. (2005). Effects of strip and single-tree selection cutting on birds and their habitat in a southwestern Quebec northern hardwood forest. Forest Ecology and Management, 209(1–2), 101–116. https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0378112705000162?via%3Dihub
- ↑ Eestimaa Looduse Fond. (2015). Linnud.https://elfond.ee/metsaomanikule/pusimetsandus
- ↑ Burke, D. M., Elliott, K. A., Holmes, S. B., & Bradley, D. (2008). The effects of partial harvest on the understory vegetation of southern Ontario woodlands. Forest Ecology and Management, 255(7), 2204–2212. https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0378112708000078?via%3Dihub