Kasutaja:Atähiste/Framinghami riskiskoor
Framinghami riskiskoor on soospetsiifiline riskiskoori arvutamise algoritm, mis võimaldab hinnata indiviidi kardiovaskulaarse haiguse ehk südame- ja veresoonkonnahaiguse riski järgmise kümne aasta jooksul. Näitaja arvutatakse erinevate riskifaktorite põhjal, mida kirjeldati esmakordselt 1948. aastal läbi viidud [[Framinghami südameuuringus}}. [1] Framinghami riskiskoor on kasutusel Ameerika Ühendriikides. Framinghami riskiskoori arvutamisel hinnatakse klassikalisi riskifaktoreid nagu sugu, vanus, kolesteroolitase, süstoolne vererõhk, suitsetamine ja HDL-kolesteroolitase. Paralleelselt Framingami riskiskooriga kasutatakse Ameerika Ühendriikides Reynoldsi riskiskoori, mis lisaks traditsioonilistele kardiovaskulaarhaiguste riskifaktoritele sisaldab ka perekonna ajalugu ja kõrgtundliku C-reaktiivse valgu kontsentratsiooni veres. Euroopas on kasutusel SCORE riskitabel, mis hindab kümne aasta fataalse südame- ja veresoonkonnahaiguse riski. [2]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kardiovaskulaarse haiguse arengus on oluliseks mitmed tegurid nagu vanus, sugu, suitsetamine ja vererõhk. Kõiki neid tegureid tuleb arvestada kardiovaskulaarse riski arvutamisel. Esimene uurimus, kus kirjeldati erinevate individuaalsete tegurite seost südame- ja veresoonkonnahaigustesse haigestumise tõenäosusega, oli Framinghami pikaajaline epidemioloogiline südameuuring. [3] Framinghami uuring algas 1948. aastal ja hõlmas rohkem kui viit tuhandet Ameerika Ühendriikides Massachusettsi osariigis asuva Framinghami linna elanikku vanuses 30–62. Uuringu eesmärk oli selgitada välja kardiovaskulaarse riski faktorid jälgides suurt gruppi inimesi, kellel veel ei esinenud südame- ja veresoonkonnahaiguste nähte. [3] Uuringus osalejatele tehti ulatuslik füüsiline ülevaatus ja küsitlus nende elustiili kohta. Pärast esialgset uurimust käisid kõik osalejad iga kahe aasta tagant andmeid täpsustamas. 1971. aastal kaasati uuringusse teine põlvkond: esialgsete uuringus osalejate täiskasvanud järeltulijad ja nende abikaasad. 2002. aasta aprillis lisati uuringusse ka esialgsete osalejate lastelaste andmed. [4]
Uuringu tulemusena selgus, et tõenäosus haigestuda tulevikus südame- ja veresoonkonnahaigustesse oli kõrgem neil, kellel oli kõrgenenud kolesteroolitase veres, hüpertensioon või kes suitsetasid. Kõige suurem tõenäosus haigestuda oli neil, kellel esinesid kolm eelpool mainitud tegurit koos. [3]
Framinghami südame uuringus osalejate andmeid uuriti mitmekümne aasta jooksul ja selle tulemusena tehti kindlaks põhilised kardiovaskulaarhaiguste riskifaktorid: kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase veres, suitsetamine, ülekaalulisus, diabeet ja füüsiline inaktiivsus. Lisaks selgus uuringust triglütseriidide, HDL-kolesterooli taseme, vanuse ja soo mõju südame- ja veresoonkonnahaiguste esinemisele. Kõiki neid tegureid arvesse võttes loodi Framinghami riskiskoor. [4]
Framinghami riskiskoori versioonid[muuda | muuda lähteteksti]
Algupärane Framinghami riskiskoor avaldati 1998. aastal. Esimene Framinghami riskiskoor sisaldas vanust, sugu, LDL-kolesteroolitaset, HDL- kolesteroolitaset, vererõhku (samuti ka seda, kas patsienti on ravitud hüpertensiooni vastu või mitte), diabeeti ja suitsetamist. See riskisoor aitas hinnata koronaarsete südamehaiguste riski kümne aasta vältel. [1]
Algupärast Framinghami riskiskoori muudeti, et lisada düslipideemia, vanusevahemik, hüpertensiooni ravi ja täielik kolesteroolitase. Muudetud versioonist jäeti välja diabeet. [5]
Praegu kehtiv Framinghami riskiskoori versioon avaldati 2002. aastal. [5]
Probleemid[muuda | muuda lähteteksti]
Riski hindamise tabelitel on ka olulised puudused:
- Antud tabelid hindavad kümne aasta riski, samas keskmine eluiga pikeneb (iseäranis naistel) ning tõenäosus haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse järjest suureneb. [6]
- Riskitabelid arvestavad ainult klassikalisi riskitegureid (vanus, sugu, suitsetamine, kolesteroolitase ja vererõhk) jättes arvestamata kehamassiindeksi ning diabeedi, perifeersete arterite haiguste ja kroonilise neerupuudulikkuse olemasolu, kuigi diabeedi ja perifeersete arterite haiguste olemasolu peetakse koronaarhaiguse ekvivalendiks. Seetõttu peab arvestama, et juba ühe kardiovaskulaarse haiguse riskiteguri olemasolu 50.-aastasel naisel tõstab oluliselt eluaegset südame- ja veresoonkonnahaiguse absoluutset riski ja lühendab eluiga. [7]
- Riskitabelid alahindavad kardiovaskulaarhaiguste riski naistel. [8] Hoolimata sellest, et südamehaigused on põhiline surmapõhjus naiste seas, ei ole naised tavaliselt kõrge riski kategoorias. [9] Üheks põhjuseks on see, et naistel ilmnevad südamehaigused 10–15 aastat hiljem kui meestel. Lisaks sellele riskiskoorid sisaldavad HDL-i, LDL-i ja täielikku kolesteroolitaset, kuid mitte triglütseriide. Triglütseriidid on teist tüüpi lipiidid, mis suurendavad südamehaiguste riski. On ilmnenud, et kõrge triglütseriidide hulk põhjustab suuremat riski surra südamehaigustesse naistel kui meestel. [10] [11]
- Esimene Framinghami uuring hõlmas ainult valgeid mehi ja naisi, mistõttu on kardetud, et tulemused ei ole üldistatavad teistele rassidele. Hilisemad uuringud on näidanud, et riskihinnang on kohane mustanahaliste ameeriklaste ja hispaanlannade puhul. [12] [13] Samas need riskiskoorid võivad ülehinnata südamehaiguste riski hispaanlastel (meestel), põlisameerika naistel, Jaapani ameeriklastel. [14] [15] Riskikalkulaator võib alahinnata riski Lõuna-Aasia (India ja Pakistan) elanike seas, kes asustavad Lääne ühiskondi. [16]
- Framinghami riskiskoor alahindab riski ka metaboolse sündroomiga inimestel. [8]
Framinghami riskiskoor naistel[muuda | muuda lähteteksti]
| Vanus | 20 – 34 | 35 – 39 | 40 – 44 | 45 – 49 | 50 – 54 | 55 – 59 | 60 – 64 | 65 – 69 | 70 – 74 | 75 – 79 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Vanus | -7 | -3 | 0 | 3 | 6 | 8 | 10 | 12 | 14 | 16 |
| Kolesteroolitase, mg/dL | ||||||||||
| <160 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 160–199 | 4 | 4 | 3 | 3 | 2 | 2 | 1 | 1 | 1 | 1 |
| 200–239 | 8 | 8 | 6 | 6 | 4 | 4 | 2 | 2 | 1 | 1 |
| 240–279 | 11 | 11 | 8 | 8 | 5 | 5 | 3 | 3 | 2 | 2 |
| >280 | 13 | 13 | 10 | 10 | 7 | 7 | 4 | 4 | 2 | 2 |
| Suitsetaja | 9 | 9 | 7 | 7 | 4 | 4 | 2 | 2 | 1 | 1 |
| HDL-kolesteroolitase, mg/dL | >60 | 50–59 | 40–49 | <40 | |
| Punkte | -1 | 0 | 1 | 2 | |
| Süstoolne vererõhk, mm Hg | |||||
| Ei ole hüpertensiooni vastu ravitud | <120 | 120–129 | 130–139 | 140–159 | >160 |
| Punkte | 0 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| On hüpertensiooni vastu ravitud | <120 | 120–129 | 130–139 | 140–159 | >160 |
| Punkte | 0 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| Punkte kokku | <9 | 9–12 | 13–14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | >25 |
| Risk, % | <1 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 8 | 11 | 14 | 17 | 22 | 27 | >30 |
Kõrge risk: rohkem kui 20%; keskmine risk: 10-20%; madal risk: vähem kui 10%.
Framinghami riskiskoor meestel[muuda | muuda lähteteksti]
| Vanus | 20 – 34 | 35 – 39 | 40 – 44 | 45 – 49 | 50 – 54 | 55 – 59 | 60 – 64 | 65 – 69 | 70 – 74 | 75 – 79 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Vanus | -9 | -4 | 0 | 3 | 6 | 8 | 10 | 11 | 12 | 13 |
| Kolesteroolitase, mg/dL | ||||||||||
| <160 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 160–199 | 4 | 4 | 3 | 3 | 2 | 2 | 1 | 1 | 0 | 0 |
| 200–239 | 7 | 7 | 5 | 5 | 3 | 3 | 1 | 1 | 0 | 0 |
| 240–279 | 9 | 9 | 6 | 6 | 4 | 4 | 2 | 2 | 1 | 1 |
| >280 | 11 | 11 | 8 | 8 | 5 | 5 | 3 | 3 | 1 | 1 |
| Suitsetaja | 8 | 8 | 5 | 5 | 3 | 3 | 1 | 1 | 1 | 1 |
| HDL-kolesteroolitase, mg/dL | >60 | 50–59 | 40–49 | <40 | |
| Punkte | -1 | 0 | 1 | 2 | |
| Süstoolne vererõhk, mm Hg | |||||
| Ei ole hüpertensiooni vastu ravitud | <120 | 120–129 | 130–139 | 140–159 | >160 |
| Punkte | 0 | 0 | 1 | 1 | 2 |
| On hüpertensiooni vastu ravitud | <120 | 120–129 | 130–139 | 140–159 | >160 |
| Punkte | 0 | 1 | 2 | 2 | 3 |
| Punkte kokku | 0 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | >17 |
| Risk, % | <1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 2 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 8 | 10 | 12 | 16 | 20 | 25 | >30 |
Kõrge risk: rohkem kui 20%; keskmine risk: 10-20%; madal risk: vähem kui 10%.
Framinghami riskiskoor Internetis[muuda | muuda lähteteksti]
Framingami riskiskoor on Internetis tasuta saadaval. Igaüks võib hinnata enda kümne aasta kardiovaskulaarset riski:
Framinghami riskiskoori kalkulaator
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Wilson PW, D'Agostino RB, Levy D, Belanger AM, Silbershatz H, Kannel WB. (12). "Prediction of coronary heart disease using risk factor categories.". Circulation. 1998 May 12;97(18):1837-47.
- ↑ Gómez-Marcos MA, Martínez-Salgado C, Martin-Cantera C, Recio-Rodríguez JI, Castaño-Sánchez Y, Giné-Garriga M, Rodriguez-Sanchez E, García-Ortiz L. "Therapeutic implications of selecting the SCORE (European) versus the D'AGOSTINO (American) risk charts for cardiovascular risk assessment in hypertensive patients.". BMC Cardiovasc Disord. 2009 May 11;9:17. doi: 10.1186/1471-2261-9-17.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Kannel WB, Dawber TR, Kagan A, Revotskie N, Stokes, J. Factors of Risk in the Development of Coronary Heart Disease Six Year Follow Up Experience: The Framingham Study. 42nd Annual Session, American College of Physicians, May 8-12 1961 Bal Harbour, Fla, USA
- ↑ 4,0 4,1 Framingami südame uuringu koduleht. http://www.framinghamheartstudy.org/
- ↑ 5,0 5,1 Third Report of the National Cholesterol Education Program (NCEP) Expert Panel on Detection, Evaluation, and Treatment of High Blood Cholesterol in Adults (Adult Treatment Panel III) final report. Circulation. 2002 Dec 17;106(25):3143-421.
- ↑ Mosca L, Banka CL, Benjamin EJ, et al. Evidence-based guidelines for cardiovascular disease prevention in women: 2007 update. Circulation 2007; 115: 1481-101.
- ↑ 6. Mosca L, Jones WK, King KB et al, for the American Heart Association Women`s Heart Disease and Stroke Campaign Task Force. Awareness, perception, and knowledge of heart disease risk and prevention among women in the United States. Arch Fam Med 2000; 9: 506-15.
- ↑ 8,0 8,1 Linton MF, Fazio S. A practical approach to risk assessment to prevent coronary artery disease and its complications. Am J Cardiol. Jul 3 2003;92(1A):19i-26i.
- ↑ Ford ES, Giles WH, Mokdad AH. The distribution of 10-Year risk for coronary heart disease among US adults: findings from the National Health and Nutrition Examination Survey III. J Am Coll Cardiol. May 19 2004;43(10):1791-1796.
- ↑ Stensvold I, Tverdal A, Urdal P, Graff-Iversen S. Non-fasting serum triglyceride concentration and mortality from coronary heart disease and any cause in middle aged Norwegian women. BMJ. Nov 20 1993;307(6915):1318-1322.
- ↑ Austin MA, Hokanson JE, Edwards KL. Hypertriglyceridemia as a cardiovascular risk factor. Am J Cardiol. Feb 26 1998;81(4A):7B-12B.
- ↑ D'Agostino RB, Sr., Grundy S, Sullivan LM, Wilson P. Validation of the Framingham coronary heart disease prediction scores: results of a multiple ethnic groups investigation. JAMA. Jul 11 2001;286(2):180-187.
- ↑ Grundy SM, D'Agostino Sr RB, Mosca L, et al. Cardiovascular risk assessment based on US cohort studies: findings from a National Heart, Lung, and Blood institute workshop. Circulation. Jul 24 2001;104(4):491-496.
- ↑ Grundy SM, Pasternak R, Greenland P, Smith S, Jr., Fuster V. Assessment of cardiovascular risk by use of multiple-risk-factor assessment equations: a statement for healthcare professionals from the American Heart Association and the American College of Cardiology. Circulation. Sep 28 1999;100(13):1481-1492.
- ↑ Keys A, Menotti A, Aravanis C, et al. The seven countries study: 2,289 deaths in 15 years. Prev Med. Mar 1984;13(2):141-154.
- ↑ Williams R, Bhopal R, Hunt K. Coronary risk in a British Punjabi population: comparative profile of non-biochemical factors. Int J Epidemiol. Feb 1994;23(1):28-37.