Kasutaja:Alex141512/liivakast

Allikas: Vikipeedia

Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse[1] (KOKS) § 14 alusel on kohaliku omavalitsusüksuse sümboolika lipp, vapp, aumärgid, ametirahad, aunimetused ja muu sümboolika. Enne omavalitsusüksuse lipu või vapi kinnitamist esitatakse lipu või vapi kavand arvamuse saamiseks Riigikantseleile. Lipp või vapp ei või olla äravahetamiseni sarnane mõne teise omavalitsusüksuse lipu või vapi või muu isiku ajaloolise või kasutusel oleva vapi või lipuga. Omavalitsusüksuse lipp või vapp peab vastama heraldikanõuetele.

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohalikud omavalitsused[muuda | muuda lähteteksti]

Kuni haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse põhimääruse kehtestamiseni võib moodustunud kohaliku omavalitsuse üksus kasutada ühinemislepingus või ühinemiskokkuleppes kokku lepitud ühineva valla või linna sümboolikat, selline sätestus on kirjas haldusreformi seaduse[2] §-s 16. Kõige korrektsem oleks kohe üle minna uuele ühtsele sümboolikale, kuna sümboolika on kohalikul omavalitsusel, mitte aga mõnel selle ametiasutusel.[3]

Vapid[muuda | muuda lähteteksti]

Riigi haldusüksuste vapid saavad õigusliku jõu pärast ametlikku, kehtivas korras kinnitamist. Vapikilp võib olla ühevärviline või jaotatud eri värvi väljadeks. Kilbil olevad vapikujundid jagunevad heraldilisteks kujunditeks ehk heeroldpiltideks (kilbi servast servani ulatuvad geomeetrilised kujundid) ning üldisteks kujunditeks (loodusest ja fantaasiavallast pärinevad olendid ja esemed). Vapikilbi juurde võivad kuuluda kiiver koos ehise ja hõlstiga, samuti kilbihoidjad, vapimantel, moto ehk deviis, seisuse- ja aumärgid. Sel juhul on tegemist täisvapiga. Ühel vapikilbil võib olla ühendatud ka mitu vappi. Vapi koostamiseks kasutatavad värvused ehk heraldilised tinktuurid on metallivärvused kuld ja hõbe (nende asendusvärvused on vastavalt kollane ja valge) ning põhivärvused sinine, roheline, punane, must ja purpur. Vappi kirjeldatakse kilbikandja seisukohast: vaataja suhtes on heraldiline vasak pool parem pool, ja vastupidi.[4]

Vapi kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Vastavalt KOKS §-le 14 võib omavalitsusüksuse vappi kasutada kohaliku omavalitsusüksuse organite ja asutuste plankidel ja pitseritel ning muudes kohtades vastavalt valla või linna sümbolite kasutamise korrale. Tartu linna põhimääruse[5] kohaselt kasutatakse kilbiga ja kilbita, värvides ja värvideta Tartu linna vappi volikogu, volikogu kantselei, linnavalitsuse ja ametiasutuste hallatavate asutuste dokumentidel, trükistel, suveniiridel jne. Samuti sätestab mainitud määrus kilbita vapi kasutamise linnavalitsuse ja selle struktuuriüksuste ning hallatavate asutuste pitsatites ja plommitemplites. Tava kohaselt on linna- ja vallavalitsuste riigivapiga pitseris selgitustekst kohaliku omavalitsuse üksuse nimega, näiteks Tõrva linn.[6]

Lipu kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Linna lipu alalise heiskamise otsustab linnavalitsus. Näiteks Tartu linna põhimääruse kohaselt võib Tartu linna lippu kasutada pidupäevadel ja tähtsündmustel. Tartu linna elanikel on õigus heisata linna lipp perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul. Tartus tegutsevatel ettevõtetel ja organisatsioonidel on õigus heisata linna lipp oma ürituste ja tähtpäevade puhul.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. – RT I, 04.07.2017, 22.
  2. Haldusreformi seadus. – RT I, 21.12.2016, 34.
  3. "Korduma Kippuvad Küsimused seoses kohalike omavalitsuste ühinemisega" (PDF).
  4. "Kohaliku omavalitsuse sümbolikavandite konkursijuhendi koostamisest".
  5. Tartu linna põhimäärus. – RT IV, 07.05.2014, 31.
  6. 6,0 6,1 "Korduma kippuvad küsimused seoses kohalike omavalitsuste ühinemisega haldusreformi käigus" (PDF).

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustamise kord Viljandi vallas. – RT IV, 06.01.2018, I.

Tallinna linna vapp ja lipp.