Kasutaja:Ainkutter/Graafiline disain

Allikas: Vikipeedia
Nagu näha USA National Park Service´i piktogrammidelt on need tavaliselt funktsionaalsed ja anonüümsed [1]

Graafiline disain[muuda | muuda lähteteksti]

Graafiline disain on visuaalne kommunikatsioon, mis ühendab sümboleid, pilte ja teksti, et kujundada ideede ja sõnumite visuaalseid kujutisi. Selleks kasutab graafiline disainer erinevaid kunstiliike, näiteks: kujutav kunst, tüpograafia, illustratsioon, fotograafia.

Kasutusvaldkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Graafilist disani rakendatakse kõiges, mis on visuaalne. Disain aitab luua brändi ja toodet müüa läbi logode, värvide, pakendite ning tekstide. Bränding on üks olulisemaid teenuseid, mida graafilised disainerid pakuvad. Graafilist disaini kasutatakse ka meelelahutuses. Graafilist disaini rakendatakse paigutuse, vormindamise, illustratsioonide ja diagrammide jaoks.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Termini graafiline disain mõtles välja William Addisson Dwiggins aastal 1922[2]. Raamat Raffe's Graphic Design, mis ilmus aastal 1927, oli esimene raamat, mis kasutas graafilise disaini mõistet pealkirjas.[3] 19. Sajandil ilmusid Euroopas esimesed ametlikud trükitud disainide väljaanded, mis tähistasid graafilise disaini eraldumist kunstist.

Graafilise disaini vormid[muuda | muuda lähteteksti]

Graafilise disaini projekt võib sisaldada olemasoleva teksti stiliseerimist ning kas olemasolevaid pilte või graafilise disaineri poolt välja töötatud kujutisi või kujundeid. Elemente võib olla kasutatud nii traditsioonilises kui ka digitaalses vormis. Graafilised disainerid võivad tellida originaalteoste loomiseks fotograafe ja illustraatoreid. Tihti kasutavad ka disainerid digitaalseid tööriistu, mida sageli nimetatakse multimeedia disainiks.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Design Rockism", Currie, Nick.
  2. , Drucker, Johanna and McVarish, Emily, 'Graphic Design History: A critical Guide'. Pearson Education, 2009.
  3. ], Baker, Steve (1990). "The Sign of the Self in the Metropolis". Journal of Design History. Oxford University Press .