Karlmann (majordoomus)

Allikas: Vikipeedia

Karlmann (706, 708, 714 või 71617. juuli või 17. august 754) oli Frangi riigi hertsog ja Austraasia majordoomus aastatel 741747.

Karlmann oli majordoomus Karl Martelli poeg ja hilisema Frangi kuninga Pippin Lühikese vend. Tõenäoliselt oli ta viimasest mõne aasta võrra vanem. Seetõttu pärandas isa talle Austraasia majordoomuse koha, millele lisandus veel võim Alemannia üle ning Baieri kui vasall. Esialgu tegid Pippin ja Karlmann koostööd: 742. aastal vangistasid nad oma poolvenna Grifo ja saatsid ta kloostrisse. 743. aastal panid nad troonile viimase Merovingist valitseja, Childerich III. Nad aitasid üktsteist ka mässuliste vasallide vastu: 742 ja 745. abistas Karlmann Pippinit Akvitaania hertsogi Hunaldi vastu, 742 ja 744 Pippin Karlmanni Baieri hertsogi Odilo vastu. Lisaks sõdisid nad 742˜–743 ka saksidega, võites nende hertsogit Theoderichi.

Karlmann oli sügavalt usklik valitseja ja tema ajal algas hilisema Saksamaa territooriumil laiaulatuslik kristlik misjon, mida juhtis Püha Bonifatius. Sisepoliitikas oli ta aga karm, surudes veriselt maha alemannide vastuhaku 746. aastal. Alemannid kaotasid oma autonoomia ning neid hakkasid valitsema frankidest ülikud.

747. aastal loobus Karlmann aga ootamatult ilmalikust elust ja läks kloostrisse. Võimalik, et selle taga oli tema venna Pippini salasepitsus, kuid otseseid tõendeid selle kohta pole. Karlmanni poeg Drogo sai tema asemel Austraasia majordoomuseks, kuid kõrvaldati peagi Pippini poolt võimult. 754. aastal sekkus Karlmann veel viimast korda poliitikasse, kui paavst palus Pippinilt abi langobardide vastu ja saatis Kalrmanni oma saadikuna tema juurde. Pippin keeldus aga paavsti aitamast ning vangistas oma venna. Vangistuse ajal Karlmann ka suri.

Eelnev:
Karl Martell
Austraasia majordoomus
741747
Järgnev:
Drogo