Kalevi malevkond
 Kalevi malevkonna embleem | |
| Asutatud |
16. detsembril 1918 taasasutati 21. veebruaril 1994 |
|---|---|
| Eesmärk | Eesti iseseisvuse kaitse |
| Liikmeid | umbes 500 inimest |
| Malevkonna pealik | nooremleitnant Heidi Tormet (2020–) |
| Veebileht | Kalevi malevkonna koduleht |
Kalevi malevkond on Kaitseliidu Tallinna maleva eksterritoriaalne malevkond.
.jpg)
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kaitseliidu Tallinna maleva Kalevi malevkonna eelkäijaks on spordiselts "Kalev" liikmete põhjal 16.12.1918[1] loodud Kalevlaste Malev, tehes Kalevi malevkonnast ühe vanima Kaitseliidu üksuse[2][3].
01.01.1919 seisuga kuulus Kalevi malevkonna ridadesse 12 ohvitseri, 1 sõjaväeametnik ja 165 reakoosseisu võitlejat, kes suundusid Eesti Vabadussõja rindele ja tegutsesid sõjarindel Narva, Antsla ja Pihkva kandis [1][4]. Eesti Vabadussõjas võitlesid Kalevlaste Maleva ridades Eesti aja- ja kultuuriloos tuntud isikud Otto Tief, Ernst Idla ja Anton Õunapuu, [1] Vabadussõja järgselt elati vaikselt ja pühenduti sportlikele eluviisidele[5] ning ühtlasi kandsid kalevlased kuni 01.03.1929 Pihkva piiril piirivalveteenistuse ülesandeid[6]. Hilisem Kalevi malevkonna alaline paiknemispunkt on Tallinnas. [6] Kalevi malevkond paistis silma ka seltskondlikus elus[5], mistõttu 10.03.1925 loodi malevkonna juurde ka orkester[7].
Kalevi malevkond juhtisid kolm pealikut: 1924–1926 kapten Leopold Tõnson; 1926–1933 leitnant Valter Pajusson ja 1933–1940 kapten Bernhard Abrams (VR 1/3)[8].
31.05.1931 avati Tallinnas Rahumäe kalmistul Vabadussõjas langenud kalevlaste mälestusmärk,[9] mis on valmistatud Peetri ausamba aluseks[5].
21. veebruaril 1994 taasasutati Kaitseliidu ülema käskkirjaga Tallinna maleva koosseisus Kalevi malevkond Vabadusvõitlejate Tallinna Ühenduse ja Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse põhjal.
Taasasutatud Kalevi malevkond on paistnud silma aktiivse panusega spordis (sh militaarspordis) ning erinevatel õppustel[10][11][12][13].
2020. aasta detsembris oli Kalevi malevkonnas umbes 500 liiget. [14]
Naiskodukaitse Kalevi jaoskond[muuda | muuda lähteteksti]
13.05.1925. aastal loodi Kalevi malevkonna juurde Naiskodukaitse jaoskond, mille esimeseks esinaiseks oli Anna Tõrvand-Telman [2]. Naiskodukaitse Kalevi jaoskond likvideeriti 27.juunil 1940 koos Kaitseliiduga[15]. Naiskodukaitse Kalevi jaoskond taasasutati 30. juunil 2020 [15].
Sümboolika[muuda | muuda lähteteksti]
Kalevi malevkonna embleemi põhjaks on võetud Kalevi spordiklubi embleem, millele on sõjalise üksuse tähisena lisatud turvises käsi. Embleemile lisatud kolmekordne trikoloor ja 12 tähte sümboliseerimaks 11 Eesti maakonda ja väliseestlasi. [16] [17]
Kalevi malevkonna teenetemärk (Kotkamärk) kinnitati 12. novembril 1934 ja seda anti 10-aastase kohusetruu teenistuse eest malevkonnas.[18]
1919. aastal annetati Kalevi malevkonnale lipp.[19]
Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]
Kalevi malevkonna pealikud pärast Eesti taasisiseseisvumist[14]:
- 1994-2001 leitnant Arne Kukk
- 2001-2003 leitnant Robert Käsper
- 2003-2005 lipnik Igor Mironov
- 2005 Toomas Kuuse
- 2005-2006 Aivar Puu-Klauren
- 2006-2008 kapten Eduard Iganus
- 2008-2018 lipnik Henry Reitelmann
- 2018-2020 nooremleitnant Erki Vaikre
- 2020- … nooremleitnant Heidi Tormet
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Kaitseliidu koduleht
- Kaitseliidu Tallinna maleva koduleht
- Kaitseliidu Tallinna maleva Kalevi malevkonna koduleht
Kasutatud allikad[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Agu Karelsohn (koostaja) (2015). Kalevlaste Maleva sõjapidamise päevaraamat 1918-1919. Tallinn: Grenader. ISBN 9789949512621.
- ↑ 2,0 2,1 "Kalevi malevkond 15-aastane". Päewaleht. 01.12.1939. Vaadatud 27.05.2021.
- ↑ "Jooni "Kalewi malewa" tegewusest". Päewaleht. 03.12.1927. Vaadatud 27.05.2021.
- ↑ "Kalewlaste malewa aupäew". Päewaleht. 02.12.1928. Vaadatud 27.05.2021.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 H. Visman (29.05.1931). "Kalevi osa kodumaa kaitses". Eesti Spordileht. Vaadatud 28.05.2021.
- ↑ 6,0 6,1 "Kalevi pataljon 20-aastane: Vabadussõjas oli Kalevi malev meie vapramaid väesosasid". Päewaleht. 19.12.1938. Vaadatud 27.05.2021.
- ↑ "„Kalevi" malevkonna orkester 15-a". Päewaleht. 09.03.1940. Vaadatud 28.05.2021.
- ↑ Kalevi malevkond 15-a., Uus Eesti, nr. 328, 1 detsember 1939
- ↑ ""Truuks isamaale wiimse werelilgani...": Täna awatakse Rahumäel langenud kalewlaste mälestussammas"". Kaja, nr 124. 31.05.1931. Vaadatud 27.05.2021.
- ↑ "Kalev sõlmis lepingu Kaitseliiduga". Sõnumileht. 28.05.1996. Vaadatud 28.05.2021.
- ↑ "Luurevõistluse võitsid pealinna kaitseliitlased". Järva Teataja. 01.10.2019. Vaadatud 28.05.2021.
- ↑ Gerli Romanovitš (20.01.2015). "Utria otsib järgmisel aastal uusi üllatusi". Põhjarannik. Vaadatud 28.05.2021.
- ↑ Gerli Romanovitš (21.01.2020). "Ilm andis karmile Utriale leebema näo". Põhjarannik. Vaadatud 28.05.2021.
- ↑ 14,0 14,1 Kalevi malevkonna koduleht. "Ajalugu". Vaadatud 27.05.2021.
- ↑ 15,0 15,1 "Kalevi jaoskond". Naiskodukaitse koduleht. Vaadatud 27.05.2021.
- ↑ "Kaitseliidu Tallinna maleva Kalevi malevkonna rinnamärk". Originaali arhiivikoopia seisuga 28.06.2022. Vaadatud 28.05.2021.
- ↑ Markus Saksatamm (veebruar 2020). "Tunne kamraadi embleemi - Tallinna malev, 1. osa". Kaitse Kodu!, nr. 5. Vaadatud 27.05.2021.
- ↑ "Kaitseliidu Tallinna maleva Kalevi malevkonna Kotkamärk". Originaali arhiivikoopia seisuga 28.06.2022. Vaadatud 28.05.2021.
- ↑ "Wäeosa, kes õpetas surema; kalevlaste malewa lipupidustused". Päewaleht. 04.12.1928. Vaadatud 27.05.2021.