Kõpu vald

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest vallast, 1939. aastal moodustatud valla kohta vaata artiklit Kõpu vald (1939).

Kõpu vald

Pindala: 258,7 km²
Elanikke: 679 (1.01.2014)[1]
Rahvastikutihedus: 2,6 in/km²
EHAKi kood: 0360
Keskus: Kõpu
Kõpu valla kaart

Kõpu vald on vald Viljandi maakonna lääneosas.

Valla pindala on 258,78 km², ulatus põhjast lõunasse on 18 km ja idast läände 30 km. Kõput ümbritsevad Suure-Jaani vald (põhjas), Viljandi vald (idas), Halliste vald (lõunas), Saarde vald (lõunas) ning Paikuse vald (läänes). Läänes on lühikesed lõigud ühist piiri ka Surju ja Tori vallaga.

Rahva arvu poolest on Kõpu vald maakonna väikseim. 22. augusti 2007 seisuga elas vallas 778 inimest, neist mehi 389 ja naisi 389; 2009. aasta jaanuari seisuga oli elanikke 763. Asustustihedus on 3,5 inimest ruutkilomeetri kohta.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõpu vald paikneb Sakala kõrgustiku lääneserval ja Pärnu tasandikul. Valla idaosa hõlmab põhiliselt vooreline ala, mida Kõpu ürgorg eraldab kõrgustikust. Läänealad on niisked ja metsarikkad, asustus levib seal vaid jõgede kallastel. Seal on palju säilinud inimeste poolt rikkumata loodust.

Kõpu valla pindalast 94,9 km² hõlmab Soomaa rahvuspark, mis on ka valla põhiline turismiobjekt. Soomaa rahvuspargi külastuskeskus asub Tipu külas Kõrtsi-Tõramaal, mis on avatud alates 6. augustist 1998. Külastuskeskus tutvustab külastajatele Soomaa rahvusparki ja korraldab ekskursioone. Hoones saab korraldada konverentse ja seminare. Valla territooriumile jäävad veel Öördi (7154 ha) ja Kikerpera sookaitsealad. Muudest vaatamisväärtustest võib esile tõsta Laiakivi, Kullese künnapuu, Ristimänni, Upsi tamme, Torga männi ning Halliste puisniidu botaanilise kaitseala. Turistidele pakuvad huvi ka Soomaal eelkõige kevadeti toimuvad ulatuslikud üleujutused.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõpu nime päritolu ei ole täpselt teada. Friedrich Kuhlbars on kirjutanud, et Kõpu nimi tähendab aiaga ümberpiiratud kohta. 1481. aastal on Viljandist Kõppu viivat teed nimetatud Koppesche Weg (saksa keeles on Koppe tipp, latv või hari). Mõisa kohta on teateid aastast 1593 (Kepa; hiljem Gross-Kõppo ehk Suure-Kõpu).

Asustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vallas on 1 alevik (vallakeskus Kõpu) ja 9 küla: Iia, Kuninga, Laane, Punaküla, Supsi, Seruküla, Tipu, Uia ja Vanaveski.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peamiseks tegevusalaks on Kõpus põllumajandus, metsamajandus ning puidutööstus. Riigimetsa haldamisega tegeleb vallas kaks metskonda - Kõpu ja Soomaa.

Suure-Kõpu mõis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõpu mõis.jpg

Suure-Kõpu mõisa kivist kahekordne hilisklassitsistlikus stiilis härrastemaja valmis 1847. aastal. Mõisahoonele on iseloomulik suur keskne vestibüül, Pompei maalingutega söögisaal ja kunstmarmorist seintega ballisaal. Mõis pakub külastajale rahvusliku toidu elamust koos muusikaga ning mõisa ruumid sobivad hästi erinevate ajastute stiilipidude korraldamiseks.

Kõpu Külastuskeskus[muuda | redigeeri lähteteksti]

8. märtsil 2014. a avati Kõpu Külastuskeskus, mis asub Kõpu alevikus Viljandi-Pärnu maantee ääres endises meierei hoones. Külastuskeskus jagab infot Viljandimaa turismipiirkonna ja turismiettevõtjate kohta ning vahendab kohalike turismiettevõtjate teenuseid ja koostatud teenusepakette. Samuti kogutakse ja jagatakse teavet piirkonna vaatamisväärsuste ning sündmuste kohta.

Vallavanemad[muuda | redigeeri lähteteksti]

1991–1998 oli vallavanem Martin Alas ning 1998. aastast on vallavanem Tõnu Kiviloo.[2]

Vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


58.3269444425.31166667