Juri Trutnjev

Allikas: Vikipeedia
Juri Trutnjev
Юрий Петрович Трутнев
Juri Trutnjev Юрий Петрович Трутнев
Ametlik portree
Isikuandmed
Sünniaeg 1. märts 1956 (68-aastane)
Popazna, Molotovi oblast, Vene NFSV
Rahvus venelane
Erakond Ühtne Venemaa

Juri Trutnev (sündinud 1. märtsil 1956 Polazna külas Dobrjanski rajoonis Molotovi oblastis) on Nõukogude ja Venemaa riigitegelane. Kuraator Kaug-Ida föderaalringkonnas alates 19. juulist 2021.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

1978. aastal lõpetas mäeinsenerina Permi Polütehnilise Instituudi mäeosakonna. Oma erialal töötas ta õpingute ajal instituudis puuriabina, nafta- ja gaasitootmise operaatorina NGDU Polaznaneftis ja Komineftis. 1978–1981 Permi naftatööstuse uurimis- ja projekteerimisinstituudi nooremteadur.

Aastatel 1981–1986 töötas komsomoli Permi linnakomitee instruktorina, 1986–1988 juhtis Permi oblasti täitevkomitee spordikomiteed.

1988. aastal asutas koos partneritega ühistu Kontakt, mis tegeles spordisimulaatorite arendamise ja tootmisega; simulaatoreid müüdi peamiselt erinevatele valitsusorganisatsioonidele. 1990. aastal juhtis ta ühistu baasil loodud ettevõtet EX LIMITED. 1996. aastal sai temast A/S "E. K. S. International" president.

1994. aastal valiti Permi oblasti seadusandlikku kogusse, kus juhtis majanduspoliitika ja maksude komiteed ning Permi linnaduumasse.

1996. aasta detsembris valiti Permi linnapeaks saades 61 protsenti häältest.

2000. aasta detsembris valiti Permi oblasti kuberneriks saades 51 protsenti häältest. Tema valitsusajal käivitati esimene piirkondade ühendamise protsess tänapäeva Venemaal: kaotati Komi-Permi autonoomne ringkond ja liideti Permi oblastiga ning 7. detsembril 2003 viidi läbi ühinemise referendum.

24. maist 19. detsembrini 2003 oli ta Vene Föderatsiooni Riiginõukogu presiidiumi liige, 9. märtsist 2004 Venemaa loodusvarade minister ja 22. maist 2012 Venemaa presidendi abi.

31. augustil 2013 sai temast Venemaa Föderatsiooni asepeaminister – Vene Föderatsiooni presidendi täievoliline esindaja Kaug-Ida föderaalringkonnas.

Alates 2018. aasta detsembrist on ta Arktika Arengu Riikliku Komisjoni esimees.

Vara ja tulu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 2009 ja 2012 püstitas ta isiklike sissetulekute absoluutse rekordi Vene Föderatsiooni valitsuse liikmete hulgas.

2019. aasta tulemuste kohaselt sai ta Forbesi Venemaa rikkaimate saadikute ja riigiteenistujate edetabelis 23. koha. Tema sissetulek ulatus 538,4 miljoni rublani ja pere 540,55 miljoni rublani.

https://www.forbes.ru/profile/yurii-trutnev?from_rating=378037

Aleksei Navalnõi 2020. aasta juulis avaldatud uurimise kohaselt kuulub Trutnjevile Serebrjanõ Boris häärber, mille väärtus on 2 miljardit rubla.

https://thebell.io/dom-so-slonami-navalnyj-rasskazal-o-nedvizhimosti-polpreda-putina-na-dalnem-vostoke

Sanktsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 9. juunist 2022 on ta olnud Ukraina isiklike sanktsioonide all.

https://www.president.gov.ua/documents/4002022-42813

Viited[muuda | muuda lähteteksti]