Juliane Koepcke
| Juliane Koepcke | |
|---|---|
.jpg) Koepcke (2019) | |
| Sünniaeg |
10. oktoober 1954 Lima, Peruu |
| Rahvus | peruulane |
| Alma mater | |
| Tegevusala | terioloog |
| Tuntud | LANSA lennu 508 ainus ellujäänu |
| Kodakondsus | saksa |
Juliane Margaret Beate Koepcke (10. oktoober 1954 Lima, Peruu) on saksa terioloog, kes oli 1971. aastal LANSA lennu 508 ainus ellujäänu, elades üle ligi 3-kilomeetrise kukkumise.
Koepcke sündis Limas, tema vanemad Hans-Wilhelm ja Maria olid Kieli ülikooli lõpetanud zooloogid, kes olid Limasse kolinud 1950. aastal, et sealset faunat uurida. 1968. aastal, kui Koepcke oli 14-aastane, rajasid ta vanemad Amazonase vihmametsa Panguana uurimisjaama ja nad kolisid sinna, kus ta õppis ka džunglis ellujäämist. Haridusametnike vastuseisu tõttu oli ta sunnitud tagasi tulema Limasse, kus ta õppis Alexander von Humboldti nimelises saksa koolis.
Detsembris 1971 oli Koepcke koos ema Mariaga Limas. Ema oli tahtnud Panguanasse tagasi lennata 19. või 20. detsembril, kuid Koepcke tahtis ka osaleda kooli lõputseremoonial 23. detsembril. Ema nõustus ja selle asemel otsustasid nad lennata 24. detsembril, kuid siis olid kõik lennud välja müüdud peale ühe – firma Líneas Aéreas Nacionales S.A. oma. Isa soovitas neil sellega mitte lennata lennufirma halva maine tõttu, kuid sellest hoolimata broneerisid nad kohad. Lennuk väljus Limast 24. detsembril 1971 natuke enne keskpäeva suunaga Iquitosesse vahepeatusega Pucallpas. Lennu ajal sattus lennuk 6,4 km kõrgusel äikesetormi ja turbulentsi kätte, kuid hoolimata ohtlikust ilmast otsustas meeskond lendu jätkata. Lennukile lõi välk sisse ja see purunes õhus. Koepcke, turvavööga kinnitatud, kukkus kolm kilomeetrit Amazonase vihmametsa ja jäi ellu.
Järgmised 11 päeva veetis Koepcke džunglis, jälgides isa õpetusi džunglis ellujäämise kohta, jõudes 9 päeva pärast laagriplatsile, kus ta leidsid misjonärid. Nad andsid talle esmaabi ja viisid ta asustatumasse kohta, kus ta viidi helikopteriga haiglasse. Haiglas sai ta uuesti isaga kokku ja aitas pärast paranemist otsijaid lennukirusude ja surnukehade otsingul. Tema ema surnukeha leiti 12. jaanuaril 1972. Selgus, et ta oli õnnetuse üle elanud, kuid suri enne päästjate saabumist.
Koepcke, kes varem ei olnud Saksamaal olnud, kolis isa soovil 1972. aastal Frankfurti, kus ta elas tädi ja vanaema juures. Saksamaal elades taastus ta täielikult ja sarnaselt vanematega astus Kieli ülikooli. Ta lõpetas ülikooli 1980. aastal ja kaitses doktorikraadi 1987. aastal Müncheni Ludwig Maximiliani Ülikoolis Peruu vihmametsa nahkhiirekoloonia teemal. 1989. aastal abiellus ta entomoloog Erich Dilleriga. Ülikoolis õppides ja pärast lõpetamist tuli ta Peruusse tagasi teadustööd tegema ja 2000. aastal, pärast isa surma, võttis ta üle Panguana uurimisjaama.
10. märtsil 2011 avaldas kirjastus Piper Verlag Koepcke autobiograafia "Als ich vom Himmel fiel" ('kui ma taevast kukkusin'), mille eest anti talle 2011. aastal Corine kirjandusauhind (Corine – International Book Prize).
1998. aastal tootis filmilavastaja Werner Herzog Koepcke loost filmi "Wings of Hope". Detsembris 1971, kui Herzog oli filmi "Aguirre, Jumala viha" ("Aguirre, der Zorn Gottes") jaoks võttepaika otsimas, oleks ta äärepealt reisinud sama lennuga, millega Koepcke lendas, kuid viimasel minutil ta plaanid muutusid.