Juhan Smuuli monument
3.jpg)
1.jpg)
Juhan Smuuli monument on 1990. aastal Juhan Smuulile Kadrioru parki püstitatud pronksist ja graniidist monument, mis alates 2006. aastast asub Muhus Koguva külas. Monumendi autorid on Tõnu Maarand ja arhitekt Rein Tomingas ning teostaja Ars-Monumentaal.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kui 1980. aastate lõpus korraldati konkurss Kadrioru parki kujude tegemiseks, siis Tõnu Maarandi esitatud töö pälvis tunnustust ning 1990. aastal paigutati monument Kadrioru parki. 1995. aastal tunnistati monument "Kultuuri- ja haridusministri 01.06.1995 määrus nr 19" põhjal kultuurimälestiseks.[1] Kadrioru pargis langes monument korduvalt vandalismi ohvriks. Pärast seda, kui monumenti üritati 1996. aastal varastada, viidi see Ars Monumentaali laoruumi viieks aastaks varjule.[2][3]
2000. aastal pöördus monumendi autor Tallinna muinsuskaitseametisse sooviga eksponeerida kunstiteost Muhumaal Juhan Smuuli sünnikohas. Läbirääkimised kuju saatuse osas jäid katki, sest Muhu vallavalitsus ei leidnud raha kuju parandamiseks (vargad olid monumendi küljest ära saaginud sõrmed ja kajakad). 19. aprillil 2006 esitas Muhu vallavalitsus Tallinna Kesklinna valitsusele avalduse, milles paluti Smuuli pronkskuju vallale üle anda ning lubati katta kõik monumendi taastamise, transpordi ja paigaldamisega seotud kulud. Muhu vallavalitsuse soovile reageeris Tallinn soosivalt. 15. mail 2006 toimunud rahvakoosolekul otsustasid muhulased, et Muhu saarele kingitav monument paigaldatakse Koguva küla taha, vanast koolimajast mere poole, Kadakamäele.
Kuid monumendi ümber puhkes tüli, kuna 2006. aasta mai keskel otsustas Tallinna linnakujunduskomisjon abilinnapea Kalev Kallo eestvedamisel, et lubadusest hoolimata võiks Smuuli monument Muhu asemel kaunistada hoopis Smuuli teed Lasnamäe linnaosas, öeldes: "Kui muhulased Smuuli tahavad, võivad nad endale oma Smuuli teha". Taoline ootamatu otsus ärritas muhulasi. "Muhu ongi Smuuli teinud, ta on siin sündinud, Kallo tehku endale ise Smuul," ütles toonane Muhu vallavanem Tiit Peedu ja lisas: "Me püstitame siis Smuuli asemele Kalev Kallo kipsist kuju ja paneme kajaka külge. Olen kindel, et selle heaks on kõik valla inimesed nõus annetama."[4] Tüli monumendi ümber leidis kajastamist ka meedias, ajalehes Postimees ilmus selle kohta karikatuur.[5] Monumendi Lasnamäele paigutamise vastu oli lisaks Muhu vallale ka monumendi autor Tõnu Maarand.[4]
2006. aasta mai lõpus otsustas Tallinna linnavalitsus siiski J. Smuuli monumendi Muhu vallale ühe krooni eest müüa.[6] Ametlik otsus võeti vastu 14. juunil 2006.[7] 19. juuli 2006 avatigi Muhus Koguva Rannamäel pidulikult Juhan Smuuli monument.[8] Monumendi avamisel osales ka toonane Tallinna linnapea Jüri Ratas.[9] Monument paikneb sadakond meetrit merest eemal, keset kadakaid ja on vaatega mere poole.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Kultuurimälestiseks tunnistamine". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuni 2007. Vaadatud 22. juulil 2007.
- ↑ "Tallinn kingib Juhan Smuuli kuju Muhule". Postimees. 3. mai 2006. Vaadatud 4. august 2022.
- ↑ Rein Sikk (15. juuli 2006). "Juhan Smuuli kuju jõudis Muhumaale Koguva külla". Vaadatud 4. august 2022.[alaline kõdulink]
- ↑ 4,0 4,1 "Tallinn ei raatsi Smuuli kuju Muhule loovutada". Postimees. 26. mai 2006. Vaadatud 4. august 2022.
- ↑ Postimehe visioon abilinnapea Kalev Kallo kujust, mille muhulased oma saarele püstitada lubavad.[alaline kõdulink]
- ↑ Tallinn annab Smuuli monumendi siiski Muhule. Postimees, 30. mai 2006[alaline kõdulink]
- ↑ Linnavara võõrandamine otsustuskorras (Juhan Smuuli monument). Tallinna Õigusaktide register, 14. juuni 2006
- ↑ Eile avati kirjanik Smuuli Tallinnast Muhu saarele viidud kuju. Postimees, 20. juuli 2006[alaline kõdulink]
- ↑ "Tallinna pressiteenistus. Jüri Ratas osaleb Juhan Smuuli kuju taasavamisel Muhus. Äripäev, 19. juuli 2006". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. oktoober 2007. Vaadatud 22. juulil 2007.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Juhan Smuuli monument kultuurimälestiste riiklikus registris
