Juhan Ross
Allikas: Vikipeedia
Juhan Ross (14. august 1925 – 21. juuni 2002) oli eesti atmosfäärifüüsik ja ökoloog.
[redigeeri] Elulugu
Sündis 14. augustil 1925 Virumaal Aburi külas kooliõpetajate peres.
Õppis Rakvere Gümnaasiumis kuni mobilisatsioonini 1943. a. novembris.
Teenis soomepoisina jalaväerügemendis JR 200.
1945 lõpetas hõbemedaliga Rakvere Keskkooli.
1945 - 1951 õppis Tartu Ülikoolis teoreetilist füüsikat.
1951 suunati tööle Tartu Aktinomeetriajaama nooremteaduriks, mille kujundas 1958. aastal Füüsika ja Astronoomia Instituudi atmosfäärifüüsika sektoriks. Oli atmosfäärifüüsika sektori ja selle järelkäijate juhataja aastani 2000. Siis andis Tartu Observatooriumi atmosfäärfüüsika osakonna juhtimise üle Tiit Nilsonile, ise jätkas samas aluspinna energeetika töörühma juhatajana kuni surmani 21. juunil 2002.
Maetud Väike-Maarja kalmistule.
[redigeeri] Teadustöö
Aktinomeetrilised riistad ja mõõtmismetoodika.
Päikesekiirgus ja atmosfääriuuringud.
Füüsika-matemaatika kandidaat 1957, väitekirja "Maapinna lühilainelise kiirguse mõõtmise probleemid" kaitses Leningradis Geofüüsika Peaobservatooriumis.
Taimkatte kiirgusrežiim. Taimkatte struktuur, fotosüntees ja produktiivsus, taimefüsioloogia.
Füüsika-matemaatika doktor optikas 1971, väitekirja "Taimkatte optiliste omaduste seos selle geomeetrilise struktuuri ja fotosünteesiga" kaitses Tartu Ülikoolis.
J. Ross modelleeris taimkatet kui sumedat optilist keskkonda ja rakendas kiirgusrežiimi teoreetiliseks kirjeldamiseks taimkattes astronoomiast, atmosfäärifüüsikast ja neutronite füüsikast tuntud kiirguslevivõrrandit. J. Rossi monograafia taimkatte kiirgusrežiimist, mis anti venekeelsena välja 1975. a. Leningradis (Radiatsionnõi režim i arhitektonika rastitel'nogo pokrova, Gidrometeoizdat) ja ingliskeelsena 1981. a. Hollandis (The Radiation Regime and Architecture of Plant Stands, Dr. W. Junk Publishers), on kujunenud taimkatte kiirguslevi tunnustatud käsiraamatuks ja õppematerjaliks kogu maailmas.
Viimaste aastate uurimistemaatika oli taimkatte kaugseire ja energiametsad.
J. Ross on kuue teadusliku monograafia ja tublisti enam kui saja teadusliku artikli autor või kaasautor.
Täielik bibliograafia - vt. Välislink.
J. Ross oli tuntud ja tunnustatud teadlane ja teaduse organiseerija nii kodu- kui välismaal. Ta oli algatajaks unikaalsetele fütoaktinomeetria ekspeditsioonidele nii Eestis, Moldaavias kui ka Tadžikistanis kuuekümnendatel aastatel, algatajaks Soome ja N. Liidu koostööprojektile männimetsade produktiivsuse uurimiseks (1980-1990) ning populaarsele üleliidulisele seminarile PUM (pogoda, urožai, matematika). Oli ajakirjade 'Photosynthetica' ja 'Agricultural and Forest Meteorology' toimetuskolleegiumi liige. Tartu biogeofüüsikute koolkonda tuntakse just selle rajaja Juhan Rossi järgi.
[redigeeri] Akadeemiline karjäär
- Tartu Ülikooli diplom teoreetilises füüsikas 1951
- füüsika-matemaatika-kandidaat, Geofüüsika Peaobservatoorium, Leningrad, 1957
- Füüsika-matemaatika dr optikas, Tartu Ülikool, 1971
- geofüüsikaprofessor 1978
- NSVL Põllumajandusakadeemia akadeemik, Moskva, 1988
- Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik 1993
- Eesti Loodusuurijate Seltsi auliige 1985
- Eesti Teaduste Akadeemia medal 1985
- Helsingi Ülikooli medal 1985
- Joensuu Ülikooli audoktor metsanduse alal 1989
- Soome Metsateadlaste Seltsi auliige 1997
- Eesti Looduskaitseseltsi auliige 2000
- ajakirja 'Photosynthetica' toimetuskolleegiumi ligge 1967-1990
- ajakirja 'Agricultural and Forest Meteorology' toimetuskolleegiumi liige 1989-2002
- Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi (Institute of Electrical and Electronics Engineers, IEEE) liige 1994-2002
- Soome Geofüüsikaseltsi liige 1994-2002
- Rahvusvahelise Biometeoroloogia Seltsi liige 1994-2002
- Euroopa Geofüüsika Seltsi liige 1997-2002
- Eesti Teaduste Akadeemia Toimetiste seeria 'Füüsika ja Matemaatika' toimetuskolleegiumi liige 1997-2002
- Tartu Observatooriumi, Tartu Ülikooli ja Eesti Põllumajandusülikooli nõukogude liige
