Jevonsi paradoks

Allikas: Vikipeedia
William Stanley Jevons (1877)

Jevonsi paradoks (ka Jevonsi efekt) ilmneb majanduses siis, kui tehnoloogia areng või valitsuse poliitika suurendab ressursi kasutamise efektiivsust (vähendab igaks kasutuseks vajalikku kogust), kuid kasutuskulude langus suurendab selle nõudlust, suurendades, mitte vähendades ressursside kasutamist.[1][2] Jevonsi paradoks on ehk kõige laiemalt tuntud paradoks keskkonnaökonoomikas.[3] Valitsused ja keskkonnakaitsjad üldiselt eeldavad, et tõhususe suurenemine vähendab ressursside tarbimist, jättes tähelepanuta paradoksi tekkimise võimaluse.[4][5]

1865. aastal märkis inglise majandusteadlane William Stanley Jevons, et söekasutuse tõhusust suurendavad tehnoloogilised täiustused tõid kaasa kivisöe tarbimise suurenemise paljudes tööstusharudes. Ta väitis, et vastupidi tavaarusaamale ei saa kütusekulu vähendamisel loota tehnoloogilisele progressile.[6][7][8]

Kaasaegsed majandusteadlased on leidnud, et lisaks konkreetse kasutuse jaoks vajaliku koguse vähendamisele vähendab tõhususe parandamine ka ressursi kasutamise suhtelist maksumust, mis suurendab nõutavat kogust. See neutraliseerib (teatud määral) tõstetud tõhususe tõttu tarbimise vähenemist. Lisaks suurendab tõhusus reaalsissetulekuid ja kiirendab majanduskasvu, suurendades veelgi nõudlust ressursside järele. Jevonsi efekt ilmneb siis, kui ülekaalus on suurenenud nõudluse mõju ja tõhususe paranemine toob kaasa ressursside kiirema kasutamise.[7]

Manchesteri söel töötav puuvillatööstus 19. sajandil

Arutelu käib energiatõhususe Jevonsi paradoksi asjakohasuse üle energiasäästu seisukohalt. Mõned eiravad seda mõju, samas kui teised muretsevad, et energiatõhususe suurendamise kaudu jätkusuutlikkuse poole püüdlemine võib osutuda ennasthävitavaks.[9] Mõned keskkonnaökonomistid on teinud ettepaneku kombineerida tõhususe suurendamine looduskaitsepoliitikaga, mis hoiab kasutuskulud samad (või kõrgemad), et vältida Jevonsi efekti.[10] Tagasilöögiefekti kontrollimiseks saab kasutada poliitikaid, mis suurendavad kasutuskulusid (nt piirmäärad ja kaubandus- või keskkonnamaksud).[11]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jevonsi paradoksi kirjeldas esimesena inglise majandusteadlane William Stanley Jevons oma 1865. aasta raamatus "The Coal Question". Jevons märkis, et Inglismaa kivisöe tarbimine kasvas hüppeliselt pärast seda, kui James Watt oli leiutanud Watti aurumasina, mis parandas oluliselt Thomas Newcomeni varasema disainiga söeküttel töötava aurumasina efektiivsust. Watti uuendused muutsid söe kulutõhusamaks jõuallikaks, mis tõi kaasa aurumasina suurema kasutuse paljudes tööstusharudes. See omakorda suurendas söe kogutarbimist, isegi kui konkreetse seadme jaoks vajalik kivisöe kogus vähenes. Jevons väitis, et kütusesäästlikkuse paranemine kipub kütusekasutust suurendama (mitte vähendama), kirjutades: "Pole põhjust eeldada, et kütuse ökonoomne kasutamine võrdub tarbimise vähenemisega. Tõde on vastupidine."[6]

Sel ajal olid paljud Suurbritannias mures söevarude kiire kahanemise pärast, kuid mõned eksperdid arvasid, et tehnoloogia täiustamine vähendab söe tarbimist. Jevons väitis, et see seisukoht on vale, kuna tõhususe edasine suurendamine kipub suurendama kivisöe kasutamist. Seega kipub tehnoloogia täiustamine suurendama Inglismaa söemaardlate ammendumise kiirust ja sellele ei saa probleemi lahendamisel loota.[6][12]

Keskkonnamõjud[muuda | muuda lähteteksti]

Jevonsi efekt on ehk kõige laiemalt tuntud lõks keskkonnaökonoomikas.[3] Kuigi Jevons keskendus algselt kivisöe küsimusele, on seda mõistet hiljem laiendatud mis tahes ressursi kasutamisele, sealhulgas näiteks vee kasutamisele [13] ja inimestevahelistele kontaktidele. See kontseptsioon on erinevates distsipliinides korduvalt esile kerkinud ning see on hakanud hõlmama mitmeid probleemide ja negatiivsete välismõjude valdkondi.[14] Walnum koos oma töörühmaga[15] viis läbi paradoksi süstemaatilise uuringu ja täheldas seitsme vaatepunkti olemasolu, millest igaüks pakub nähtusele ainulaadseid tõlgendusi ja oletusi: psühholoogiline uuring, ökoloogiline ökonoomika, energiaökonoomika, ökoökonoomika, sotsiaal-tehnoloogiline distsipliin, evolutsiooniline ökonoomika ja linnaplaneerimine. Kaheksas oluline positsioon, tööstusökoloogia, tuvastati ka edasistes uuringutes.[14] Jevonsi paradoks ilmneb ka sotsiaalhüdroloogias, turvalise arengu paradoksis, mida nimetatakse reservuaariefektiks, kus veepuuduse riski vähendamiseks reservuaari ehitamine võib seda riski hoopis süvendada, kuna vee kättesaadavuse suurenemine toob kaasa suurema arengu ja seega ka suurema veetarbe.[16][17]

Põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Majandusteadlased on täheldanud, et tarbijad kipuvad rohkem reisima, kui nende autod on kütusesäästlikumad, suurendades kütusenõudlust.[18] Ressursi (nt kütuse) kasutamise tõhususe suurenemine põhjustab selle ressursi kasutamise kulude vähenemist, kui seda kõrvutada sellega, mida sama kogusega võib saavutada (nt reisimine). Üldiselt suurendab kauba või teenuse maksumuse vähenemine nõudlust (nõudluse reegel). Madalamate reisikuludega reisivad tarbijad rohkem, mis suurendab nõudlust kütuse järele. Seda nõudluse kasvu nimetatakse tagasilöögiefektiks ja see võib aga ei pruugi olla piisavalt suur, et kompenseerida suurenenud tõhususest tingitud kütusekasutuse algset vähenemist. Jevonsi paradoks ilmneb siis, kui tagasilöögiefekt on suurem kui 100%, ületades esialgse efektiivsuse kasvu.[7]

Otsese tagasilöögiefekti suurus sõltub kauba nõudluse hinnaelastsusest.[19] Täiusliku konkurentsiga turul, kus kütus on ainus sisend, siis juhul, kui kütuse hind jääb samaks, aga tõhusus kahekordistuks, langeks reisi hind poole võrra (reise saab osta kaks korda rohkem). Kui vastuseks ostetavate reiside hulk enam kui kahekordistuks (st nõudlus on hinnaelastne), siis kütusekulu suureneks ja ilmneks Jevonsi paradoks. Kui nõudlus on hinnaelastne, siis ostetavate reiside hulk vähem kui kahekordistuks ja kütusekulu väheneks. Teisalt sisaldavad kaubad ja teenused üldjuhul rohkem kui üht tüüpi sisendeid (nt kütus, tööjõud, masinad) ning hinda võivad mõjutada ka muud tegurid peale sisendkulu. Need tegurid vähendavad tagasilöögiefekti, muutes Jevonsi paradoksi vähemtõenäoliseks.[7]

Muud näited[muuda | muuda lähteteksti]

Põllumajandus[muuda | muuda lähteteksti]

Põllukultuuri, näiteks nisu, saagikuse suurendamine teatud alal vähendab saagi saavutamiseks vajalikku pindala. Tõhususe suurendamine võib aga muuta nisu kasvatamise tulusamaks ja mõjutada põllumehi kasutama rohkem maad nisu tootmiseks, suurendades seeläbi maakasutust.[20]

5G-internet[muuda | muuda lähteteksti]

5G on palju energiasäästlikum kui 4G. Madalam hind toob aga kaasa rohkem internetikasutust, mis omakorda võib kaasa tuua energiatarbimise suurenemise.[21]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Bauer, Diana; Papp, Kathryn (18. märts 2009). "Book Review Perspectives: The Jevons Paradox and the Myth of Resource Efficiency Improvements". Sustainability: Science, Practice, & Policy. 5 (1). DOI:10.1080/15487733.2009.11908028.
  2. ↑ York, Richard; McGee, Julius Alexander (2. jaanuar 2016). "Understanding the Jevons paradox". Environmental Sociology. 2 (1): 77–87. DOI:10.1080/23251042.2015.1106060.
  3. ↑ 3,0 3,1 York, Richard (2006). "Ecological paradoxes: William Stanley Jevons and the paperless office" (PDF). Human Ecology Review. 13 (2). Vaadatud 5. mail 2015. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt; nime "York" on määratud mitu korda erineva sisuga.
  4. ↑ Ruzzenenti, Franco; Font Vivanco, David; Galvin, Ray; Sorrell, Steve; Wagner, Aleksandra; Walnum, Hans Jakob (10. september 2019). "Editorial: The Rebound Effect and the Jevons' Paradox: Beyond the Conventional Wisdom". Frontiers in Energy Research. Frontiers Media SA. 7. DOI:10.3389/fenrg.2019.00090. ISSN 2296-598X.
  5. ↑ "Mugavuslõksust välja". Sirp. Vaadatud 20. mail 2023.
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 Jevons, William Stanley (1866). "VII". The Coal Question (2nd ed.). London: Macmillan and Company. OCLC 464772008. Vaadatud 21. juulil 2008.
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 Pollmeni, John. "The Jevons paradox and the myth of resource efficiency improvements". Vaadatud 20.05.2023. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt; nime "Alcott2" on määratud mitu korda erineva sisuga.
  8. ↑ "Madis Vasseri lugemissoovitused: loe, miks tehnoloogia ei päästa meid ega keskkonda". Rohegeenius. 27. veebruar 2020. Vaadatud 20. mail 2023.
  9. ↑ Ruzzenenti, Franco; Font Vivanco, David; Galvin, Ray; Sorrell, Steve; Wagner, Aleksandra; Walnum, Hans Jakob (10. september 2019). "Editorial: The Rebound Effect and the Jevons' Paradox: Beyond the Conventional Wisdom". Frontiers in Energy Research. Frontiers Media SA. 7. DOI:10.3389/fenrg.2019.00090. ISSN 2296-598X.
  10. ↑ Wackernagel, Mathis; Rees, William (1997). "Perceptual and structural barriers to investing in natural capital: Economics from an ecological footprint perspective". Ecological Economics. 20 (3): 3–24. DOI:10.1016/S0921-8009(96)00077-8.
  11. ↑ Freire-González, Jaume; Puig-Ventosa, Ignasi (2015). "Energy Efficiency Policies and the Jevons Paradox". International Journal of Energy Economics and Policy. 5 (1): 69–79. Vaadatud 29. mail 2015.
  12. ↑ "New Scientist ⟩ Kliimaeesmärgid põrkuvad Jevonsi paradoksiga". Teadus. 9. juuni 2021. Vaadatud 20. mail 2023.
  13. ↑ Dumont, A.; Mayor, B.; López-Gunn, E. (2013). "Is the Rebound Effect or Jevons Paradox a Useful Concept for Better Management of Water Resources? Insights from the Irrigation Modernisation Process in Spain". Aquatic Procedia. 1: 64–76. DOI:10.1016/j.aqpro.2013.07.006.
  14. ↑ 14,0 14,1 Warmington-Lundström, Jon; Laurenti, Rafael (1. jaanuar 2020). "Reviewing circular economy rebound effects: The case of online peer-to-peer boat sharing". Resources, Conservation & Recycling: X (inglise). 5: 100028. DOI:10.1016/j.rcrx.2019.100028. ISSN 2590-289X.
  15. ↑ Walnum, Hans Jakob; Aall, Carlo; Løkke, Søren (detsember 2014). "Can Rebound Effects Explain Why Sustainable Mobility Has Not Been Achieved?". Sustainability (inglise). 6 (12): 9510–9537. DOI:10.3390/su6129510. ISSN 2071-1050.
  16. ↑ Naylor, David. "Press release - Uppsala University, Sweden". www.uu.se (inglise). Vaadatud 6. aprillil 2022.
  17. ↑ Di Baldassarre, Giuliano; Wanders, Niko; AghaKouchak, Amir; Kuil, Linda; Rangecroft, Sally; Veldkamp, Ted I. E.; Garcia, Margaret; van Oel, Pieter R.; Breinl, Korbinian (november 2018). "Water shortages worsened by reservoir effects". Nature Sustainability (inglise). 1 (11): 617–622. DOI:10.1038/s41893-018-0159-0. ISSN 2398-9629.
  18. ↑ Small, Kenneth A.; Kurt Van Dender (21. september 2005). "The Effect of Improved Fuel Economy on Vehicle Miles Traveled: Estimating the Rebound Effect Using U.S. State Data, 1966–2001". Policy and Economics. Vaadatud 1. septembril 2010.
  19. ↑ Chan, Nathan W.; Gillingham, Kenneth (1. märts 2015). "The Microeconomic Theory of the Rebound Effect and Its Welfare Implications". Journal of the Association of Environmental and Resource Economists. 2 (1): 133–159. DOI:10.1086/680256. ISSN 2333-5955.
  20. ↑ "Drones, crops and Jevons' Paradox". Centre for Society, Technology and Values (inglise). 22. august 2016. Vaadatud 12. mail 2022.
  21. ↑ "What is the impact of 5G on the environment? | Swisscom". www.swisscom.ch (inglise). Vaadatud 12. mail 2022.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jevonsi_paradoks&oldid=6437519"