Jellingi kivid

Allikas: Vikipeedia
Jellingi kivid.

Jellingi kivid (taani keeles Jellingstenene) on kaks 10. sajandist pärit ruunikivi Taanis Lõuna-Jüütimaal Jellingis. Väiksema ja vanema Jellingi kivi püstitas kuningas Gorm Vana oma naise Thyra mälestuseks umbes aastal 935. Suurema Jellingi kivi püstitas nende poeg Harald Sinihammas oma vanemate auks ning tähistamaks taanlaste kristlasteks saamist. Jellingi kivid kuuluvad alates 1994. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse üheskoos Jellingi kiriku ja kääbastega. [1]

Pärand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jellingi kivid tähistavad Taani üleminekuperioodi paganlikust viikingiajast kristlikku keskaega.[2] Jellingi kividest räägitakse tihti kui Taani sünnitunnistusest (t. k dåbsattest). [3] Kuningas Gorm Vana püsitatud kivil mainitakse seni teadaolevalt esimest korda Taani riiki kirjalikult. Jellingi kive nimetatakse Taani sünnitunnistuseks ka seepärast, et nooremal neist väidab kuningas Harald Sinihammas ruunikirjas, et ta on teinud taanlased kristlasteks. Seda võiks vaadelda pigem pühendumuse väljendamisena ristiusule kui faktina [4], eriti kuna 2009. aastal leiti Taanist Ribest kristlikele kombetalitustele vastavaid haudu, mis on tunduvalt vanema päritoluga kui Harald Sinihamba ja Gorm Vana püstitatud ruunikivid Jellingis. [5]

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suur Jellingi kivi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Suur Jellingi kivi

Harald Sinihamba ruunikivil on kolm külge. Ühel küljel on ruunikiri, teisel on kujutatud müütilist looma ning kolmandal küljel võib näha pilti Jeesus Kristusest, mis on on vanim Põhjamaades leiduv pilt Jeesusest.[6] Pildil kujutatakse ristilöödud Jeesus Kristust, kuid ilma ristita.

Kirjutis ruunitähestikus suuremal Jellingi kivil
Taani teise kuninga Harald Sinihamba ruunikivi.

Ruunikirjas seisab: „Haraltr kunukr bath kaurua kubl thausi aft kurm fathur sin auk aft thaurui muthur sina sa haraltr ias sar uan tanmaurk ala auk nuruiak auk tani karthi kristna“.

Eesti keelde tõlgitult kõlab sama tekst järgnevalt: „Selle hauakivi laskis Harald püstitada oma isa Gormi ja oma ema Thyra auks, see Harald, kes võitis kogu Taani ja Norra ja tegi taanlased kristlasteks.“

Väike Jellingi kivi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Väike Jellingi kivi

Kuningas Gorm Vana kannab endal vanimat sõna ühelt Taani kuningalt. Gorm Vana oli Taani esimene kuningas.

Väikese Jellingi kivi esikülg.

Ruunikirjas seisab sellel: „kurmr kunuk karthi kubl thusi aft thurui kunu sina tanmarkar but“.

Eesti keelde tõlgitult tähendab see: „Kuningas Gorm tegi selle mälestusmärgi Thyra, oma abikaasa auks, Taanimaa ehteks.“ [7]

Lähiajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vandaalitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ööl vastu 12. veebruari 2011 vandaalitses 16-aastane Jellingist pärit noormees Jellingi ruunikivide kallal ning kirjutas nende peale grafiti: „Gelwan E“. Talle määrati karistuseks ambulatoorne psühhiaatriline ravi ning katseaeg. [8] [9]

Klaasist kaitseümbrised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rohkem kui 1000 aastat on jätnud ilmastikutingimused Jellingi kividele oma jälje ning neid ei ole piiratud ega kaitstud ka külastajate eest. 2010. aastal korraldati disainivõistlus, et selgitada välja sobivad kaitsepiirded Jellingi kivide ümber. 157 võistlustöö seast osutus parimaks Nobel Arkitekter. Nüüd hoiab klaasist ja pronksplaatidest paviljon kivisid stabiilses keskkonnas ning takistab neid edasi lagunemast. [10]

Jellingi ruunikivid ilmastikutingimuste eest kaitsvate klaasist ja pronksist kuplite all.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]