Gorm Vana

Allikas: Vikipeedia
Gorm saab teada oma poja Knuti surmast. Maali autor on August Carl Vilhelm Thomsen.

Gorm Vana (taani keeles Gorm den Gamle, norra keeles Gormr gamli), tuntud ka nimega Gorm Unine (taani keeles Gorm Løge dvaske), oli esimene ajalooliselt tunnustatud Taani kuningas. Ta valitses umbes aastast 936 kuni oma surmani umbes aastal 958.[1] Ta valitses Taanit Jellingist ja laskis oma abikaasa Thyra auks püstitada esimese Jellingi kivi. Gorm sündis enne aastat 900.[1]

Põlvnemine ja valitsemisaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gormi peetakse poollegendaarse Taani kuninga Hardeknudi pojaks. Kroonik Bremeni Adam kirjutab, et Hardeknud tuli Taani Nortmanniast ja võttis võimu enda kätte 10. sajandi alguses.[2] Ta tõukas troonilt Taani lääneosa üle valitsenud noore kuninga Sigtrygg Gnupassoni.[1] Kui Hardeknud suri, asus troonile Gorm.

Heimskringla saagas on kirjas, et Gorm võttis vähemalt osa kuningriigist Gnupalt jõuga ja ka Adam oletab, et enne Gormi aega oli kuningriik osadeks jaotatud. Gormi mainitakse esmakordselt aastal 936 kui Hamburgi ja Bremeni peapiiskopi Unni võõrustajat.[2] Jellingi kivide järgi Gorm "võitis kogu Taani", kuid on oletatud, et ta valitses Jellingist vaid Jüütimaad.[2]

Abiellumine Thyraga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Thyra auks püstitatud ruunikivi (tagumine külg).

Gorm abiellus Thyraga, kelle põlvnemise kohta annavad hilisemad allkaid vastukäivaid ja kronoloogiliselt kaheldavaid andmeid (tema eluajast ei ole tema põlvnemise andmeid sisaldavat allikat säilinud). Gorm püstitas tema auks ühe Jellingis asuvatest suurtest kääbastest ning ka vanima Jellingi kivi, kutsudes teda tiitliga tanmarkar but ("Taani lunastus" või "Taani ehe"). Gormil oli kolm poega: Toke, Knut ja Harald, kellest sai järgmine Taani kuningas Harald Sinihammas.[3]

Thyrale omistatakse Taani lõunapiiri ja vaenulike sakside alade vahele jääva Danevirke kaitsevallide süsteemi lõpetamist. Vallid ei olnud küll uued, kuid neid laiendati kraaviga, tehti kõrgemaks ja nende peale ehitati puidust aed. Danervike läbis Schlei lahe ja Treene jõe vahelisel alal hilisema Schleswigi hertsogkonna.[4]

Surm, matused ja ümbermatmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gorm Vana hauakambrist leitud puidule tehtud dendroloogiliste uuringute järgi suri ta talvel 958–959.[3] Tema surma asjaolusid selgitab kroonik Arild Huitfeldt raamatus Danmarks Riges Krønike järgmiselt:

Thyra auks püstitatud kivi (esikülg)

Need kolm poega olid viikingid selle kõige õigemas mõttes, lahkudes igal suvel Taanist, et korraldada rüüsteretki ja riisuda. Harald naasis kuninglikku tarandikku Jellingis koos uudistega selle kohta, et Knut oli Dublinit vallutada püüdes tapetud. Knuti oli lastud mõne argpüksi noolega ajal, mil ta vaatas öösel mingeid mänge. Kuninga antud vande tõttu ei rääkinud keegi seda kuningale. Kuninganna Thyra andis käsu riputada kuninglikku saali mustad riided ning et keegi ei räägiks sellest sõnagi. Kui Gorm saali sisenes, oli ta hämmastunud ja küsis, mida need leinavärvid tähendavad. Kuninganna Thyra rääkis: "Isand Kuningas, sul oli kaks pistrikku, üks valge ja teine hall. Valge lendas väljal kaugele ja talle ässitati kallale teised linnud, mis tõmbasid ta ilusad suled küljest ja nüüd on ta sulle tarbetu. Samal ajal jätkab hall pistrik kuninga laua jaoks lindude püüdmist". Gorm sai kuninganna metafoorist kohe aru ja hüüdis: "Mu poeg on kindlasti surnud, kuna kogu Taani leinab!". "Teie ütlesite seda, Teie majesteet," kuulutas Thyra, "see, mida ütlesite Teie, mitte mina, on tõsi." Jutu järgi kurvastas Knuti surm Gormi niivõrd, et ta suri järgmisel päeval.

See jutustus aga on vastuolus Jellingi kividel oleva teabega, mille kohaselt suri kuninganna Thyra enne Gormi. Ajaloolased on alati oletanud, et Gorm maeti esialgu kuninganna Thyra hauakääpasse Jellingis, kuid hiljem viis poeg Harald ta põrmu sealt Jellingi algsesse puukirikusse.[1] Arvatakse, et just tema luustik leiti Jellingi esimese kristliku kiriku asupaigast. Ajal, mil Gorm Taanit valitses, austas suurem osa taanlasi veel muinaspõhja jumalaid, kuid tema poja Harald Sinihamba valitsemise ajal võttis Taani ametlikult vastu ristiusu. Harald jättis mäe, kuhu Gorm oli algselt maetud, mälestusmärgiks.

Pärand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gorm oli "vana" selles mõttes, et teda on alati peetud Taani monarhia traditsiooniliseks esivanemaks. Gormi eluajal ei olnud perekonnanimesid veel kasutusel, kuid oli komme kasutada hüüdnimesid. Neid nimesid oli erinevatest kategooriatest: nimed, mis põhinesid kas sündmusel, kehalisel omadusel, sõnamängul või nimed, mis tähistasid selle isiku iseloomuomadusele vastanduvat omadust (nt ei olnud Gorm Unine üldse uimane, vaid hoopis valvas). Taani ajaloolane Saxo Grammaticus nendib oma teoses Gesta Danorum, et Gorm oli vanem kui teised monarhid ning kuna ta oli elanud nii pika elu, oli ta Knuti tapmise ajaks juba pimedaks jäänud. Andmeid varasemate kuningate kohta ei olnud kas saada või jätsid kuninglikud ajaloolased need andmed kõrvale. Gormi nimi leidub Jellingi kividel ja see oli tollaste ajaloolaste jaoks selge tõend.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Kongehusets historie. (taani)
  2. 2,0 2,1 2,2 Gorm den Gamle. (taani)
  3. 3,0 3,1 Gorm den Gamle. (taani)
  4. Hvitfeldt, Arild. Danmarks Riges Krønike.

Täiendav kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Birkebæk, Frank (2003). Vikingetiden i Danmark. Viborg: Sesam. ISBN 87-11-13718-5.
  • Hybel, Nils (2003). Danmark i Europa: 750-1300. København: Museum Tusculanums forlag. ISBN 87-7289-882-8.
  • Johannessen, Kåre (2001). Politikens bog om Danmarks vikingetid. Politikens håndbøger. København: Politikens forlag. ISBN 87-567-6456-1.
  • Sawyer, P. H. (1999). The Oxford Illustrated History of the Vikings. Oxford: Oxford University Press. ISBN 0-19-285365-1.
  • Thiedecke, Arendse, and Thiedecke, Johnny (2003). De danske vikinger: samfund, kongemagt og togter ca. 700-1050. Valby: Pantheon. ISBN 87-90108-21-3.
Eelnev:
Hardeknud
Taani kuningas
ca 940–ca 958
Järgnev:
Harald Sinihammas