Janne Fridolin

Allikas: Vikipeedia

Janne Fridolin (sündinud 23. juulil 1976 Jõgeval) on eesti koorijuht ja muusikaõpetaja[1].

Janne Fridolin lõpetas 1997. aastal Tallinna Pedagoogilise Seminari muusikaosakonna, 2003. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika instituudi (erialaõpetaja Ene Kangron) ning 2009. aastal koorijuhtimise osakonna cum laude (prof Ants Üleoja). 2017. aastal lõpetas ta doktorantuuri Tõnu Kaljuste ja Anne Türnpu juhendamisel ning sai filosoofiadoktori kraadi.[1]

Koorijuhiteed alustas ta segakoori Noorus (1998-2001) ja poistekoori Revalia (2002-2010) abidirigendina. Janne Fridolin on Noorte Segakoor Vox Populi dirigent alates koori loomisest, samuti Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoori ja poistekoori ning Tallinna Rahumäe Põhikooli lastekoori ja mudilaskoori dirigent ning muusikaõpetaja. Ta on Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise osakonna dirigeerimise ja partituuri lugemise õppejõud.[1]

Janne Fridolin on olnud kooriliigijuht mitmel laulupäeval ja laulupeol, sealhulgas lastekooridele noorte laulu- ja tantsupeol "Mina jään" (2017)[1] ja Eesti Meestelaulu Seltsi 30. laulupäeval "Laulis isa, laulis poega"[viide?]. Kunstiline juht ja dirigent oli ta 2014. aastal toimunud rahvusvahelisel üliõpilaslaulupeol Gaudeamus ning Jõgeva rahvakultuurifestivali laulupäeval "Jõgeva ja Pedja vahel"[1]. Tema juhtimisel on Vox Populi osalenud mitmes koorimuusikalavastuses koostöös Anne Türnpuga (sh Veljo Tormise tsükkel "Külavahelaulud ehk Pariisi linnas Londonis", "Ingerimaa õhtud") ning NO99 lavastustes "Meditatsioonid Tormisega" ja "Savisaar"[1]. Ta on valitud Eesti Kooriühingu mentoriks. 2023. aastal oli Fridolin taas kord dirigendipuldis Eesti XIII noorte laulupeol, juhatas ta poistekooride lugu "Loome elu ilusa".[viide?]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Janne Fridolinil on neli last. Tema tütar on laulja ja laulukirjutaja Inger Fridolin, ka teised lapsed on tegelenud muusikaga. Tema abikaasa on õppinud muusikakeskkoolis metsasarve ja lõpetanud EMTA-s klassikalise laulu magistrantuuri, ta ema oli aastaid laulupidude ajal maakonna taidlejate majutuspaiga komandant, isa aga maakonna laulupeorongkäigu kolonni korraldaja ning hariduselt puhkpilliorkestri dirigent.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 Riina Mägi, "Janne Fridolin: neli tähtsündmust kolme nädalaga", Vooremaa, 12.08.2017 (vaadatud 20.07.2023)
  2. Annaliisa Köss, "Haruldast vähivormi põdev dirigent Janne Fridolin: kolm kuud kestnud ravi on hoidnud haiguse kontrolli all", Postimees, 15. september 2022 (vaadatud 20.07.2023)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]