Jašiūnai mõis

Mõisa häärber

Jašiūnai mõis (leedu Jašiūnų dvaras) on endine mõis Leedus Šalčininkai rajoonis Jašiūnai vallas Jašiūnai alevis. Mõisakompleks asub aadressidel Jono Sniadeckio g. 2 ja 4.

Mõis kuulus XV sajandist XVIII sajandi lõpuni Radziwillide suguvõsale, seejärel ostis selle Ignotas Balinskis. Tema poeg Michał Baliński osales Novembriülestõusus ja arreteeriti. Michałi abikaasa oli sündinud Śniadecki ja nii läks mõis selle suguvõsa valdusse. Śniadeckid finantseerisid ka mõis peahoone rajamist aastail 1824–1828. Aastast 1861 kuulus mõis Michał Balinski pojale Konstantinile, kahe maailmasõja vahelisel perioodil tema lapselapsele Anna Soltanile.

Mõisa häärber on romantismi sugemetega klassitsistlik hoone. Selle projekteeris Karol Podczaszyński. Häärber on kahekorruseline ja nelinurkse põhiplaaniga. Algselt oli hoone ka sümmeetriline. Selle fassaadi teist korrust ehib nelja dooria sambaga portikus, vastasküljele jääb aga lodža. 1876. aastal ehitati hoone ümber – selle põhjaküljele lisati eeshoone, mida ehib kaheksanurkne torn. Ruumid on häärberis paigutatud anfilaadina.

Mõisa häärber 1865. aastal

Häärberis asus suur raamatukogu. Ajal, mil seal elasid nii Michał Baliński kui ka tema äi Jan Śniadecki, oli mõis tähtis kultuurikeskus. Seal said kokku Juliusz Słowacki, Stanisław Bonifacy Jundziłł, Adam Mickiewicz, Tomasz Zan, Józef Mianowski, Antoni Edward Odyniec, Andrzej Benedykt Kłangiewicz, Paweł Ksawery Brzostowski ja Jędrzej Śniadecki – rühmitus, mille liikmed pidasid end poolakateks, ent tundsid huvi oma leedu mineviku vastu ja pidasid oluliseks lojaalsust Leedu suurvürstiriigile.

Karol Podczaszyński projekteeris ka mõisa kontorihoone, mis rekonstrueeriti aastal 1860. Aastal 1850 kohandati see lasteaia jaoks ümber. Hoonet remonditi aastal 1872.

Tall-tõllakuur

Tall-tõllakuuri kasutati ka sulaste majana. XIX sajandi lõpus – XX sajandi alguses valminud historitsistlik hoone asub aadressil Parko g. 2. Selle keskmine osa on kahekorruseline, teisel korrusel asusid vooriliste ruumid ning metsniku ja aedniku korter.

Mõisa ait valmis aastal 1818, esimene teenijatemaja (aadressil Jono Sniadeckio g. 13) XIX sajandi alguses, teine teenijatemaja (aadressil Jono Sniadeckio g. 9) XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses. Samast ajast pärineb ka mõisa pesuköök aadressil Jono Sniadeckio g. 13A. Mõisa piirdemüür ja väravad valmisid XIX sajandi alguses, 2014. aastal need renoveeriti.

Mõisa pargi rajas Jędrzej Śniadecki 1828. aastal. Park on vaba kujundusega, traditsioonilise parteriga. Selle põhjapiiriks on Merkysi jõgi. Valdavalt kasvavad seal kohalikud puud, ent sinna on istutatud ka Euroopa lehist, Dauuria lehist, halli pähklipuud ja valget mändi. Kompleksi juurde kuulub ka 1830.aastal rajatud kalmistu.

Teise maailmasõja ajal sai mõis Punaarmee 1939. aasta pealetungi käigus kannatada. Sõja järel sai kompleksi omanikuks Jašiūnai sovhoos. Peahoonest sai sovhoosi kontorihoone, kontorihoonesse rajati lasteaed.