Ilja Šifman

Ilja Šoleimovitš Šifman [ilj'aa š'oleimovitš š'ifman] (vene keeles Илья Шолеймович Шифман; pseudonüüm Кораблёв Korabljov; 1. juuni 1930 Leningrad – 4. märts 1990 Leningrad) oli Nõukogude Liidu ajaloolane, antiigiuurija ja orientalist. Ajalooteaduste doktor (1973), NSV Liidu Teaduste Akadeemia orientalistika instituudi Leningradi osakonna vanem teaduslik töötaja, 1989–1990 (surmani) Leningradi Juudi Kultuuriseltsi esimees.

Asus 1948. aastal õppima Leningradi Riikliku Ülikooli (LRÜ) orientalistikateaduskonna assürioloogia ja hebraistika kateedrisse; seoses kateedri sulgemisega viidi 1950. aastal üle ajalooteaduskonna Vana-Kreeka ja Rooma ajaloo kateedrisse, mille lõpetas 1953. aastal kiitusega. Töötas seejärel ajalooõpetajana, müüjana raamatupoes Mir ja tõlgina. Aastatel 1959–1960 oli aspirant LRÜ ajalooteaduskonna Vana-Kreeka ja Rooma ajaloo kateedris. 1962. aastal kaitses NSV Liidu Teaduste Akadeemia arheoloogia instituudis kandidaadiväitekirja, mis käsitles Foiniikia kolonisatsiooni Vahemere lääneosas. 1972. aastal kaitses doktoriväitekirja ajaloo instituudis.

Alates 1961. aastast kuni surmani töötas NSV Liidu Teaduste Akadeemia orientalistika instituudi Leningradi osakonnas, ühendades selle tööga LRÜ ajalooteaduskonnas.