Hirimotu keel

Allikas: Vikipeedia
hirimotu keel
Kõneldakse Paapua Uus-Guinea
Piirkonnad Port Moresby, Keskprovintsis, Oros, Gulfis, Lääneprovintsis, Milane Bays
Kokku kõnelejaid 120 000[1]
Keelesugulus Austroneesia keeled
 motu keel
  hirimotu keel

Hirimotu on austroneesiapõhjaline pidžinkeel, mis põhineb motu keelel; on selle lihtsustatud versioon.[1] Hirimotu keele alternatiivsed nimed on Hiri, pidžin motu, politsei-motu.[2] Hüüdnimi politsei-motu tuleneb sellest, et koloniaalaegadel võtsid selle keele kasutusele just ametivõimud.[3]

Hirimotu ja motu keeled on leksikaliselt sarnased, aga on grammatiliselt ja fonoloogiliselt erinevad, mis tähendab, et hirimotu rääkijad ei mõista motu keelt ning motu keele rääkija, kes pole kunagi hirimotuga kokku puutunud ei saa sellest aru.[4] Hirimotu on üks kolmest ametlikust riigikeelest Paapua Uus-Guineas. Seda räägitakse Port Moresbys piirkonnas, Keskprovintsis, Oros, Gulfis, Lääneprovintsis, Milane Bays.[1]

Hirimotu on üks kolmest ametlikust riigikeelest Paapua Uus-Guineas. Seda räägitakse Port Moresbys piirkonnas, Keskprovintsis, Oros, Gulfis, Lääneprovintsis, Milane Bays.[1]

Hiri keelt räägib esimese keelena vähe inimesi. Teise keelena 120 000 (1989 J. Holm). Hirimotu populaarsus Paapua Uus-Guineas üha väheneb.[1]

Sõnavara[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäeva hirimotu sõnavara tuleb enamjaolt motu keelest. Selle all mõeldakse eelkõige elementaarset sõnavara nagu lihtsad tegusõnad, kehaosad, kõige tavalisemad/rohkem kasutatud nimisõnad, sugulust näitavad terminid, asesõnad ning ka mitmed sõnad, mille tõid 1870ndatel Paapua Uus-Guineasse Lõunamere saare pastorid. Sinna kuuluvad näiteks sõnad pakosi (käärid), tamaka(kingad), pavapavana (kuningas). Ülejäänud hirimotu sõnavara koosneb teistest Papua keeltest laenatud sõnadest või muudest inglise keele variatsioonidest, mida on läbi sajandite Paapuas räägitud. Näiteks rais (riis), ti (tee), kesikesi või pisikesi (küpsis). Väike osa hirimotu sõnavarast koosneb sõnadest, mis tulevad keeltest, mis nii on kui ka ei ole motuga suguluses. Näiteks o kapode (oi, vabandust), dimdim (valge mees) on ilmselt austroneesia keelest Suau.[1]

Arvsõnad 1—10[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kümme esimest arvsõna hirimotu keeles: [5]

Üks - ta

Kaks - rua

Kolm - toi

Neli - hani

Viis - ima

Kuus – tauratoi (sikisi)

Seitse - hiti

Kaheksa - taurahani

Üheksa – taurahani-ta

Kümme - gwauta

Murded[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hirimotu keeles on kaks murret – austroneesia ja paapua murre. Mõlemad murded on austroneesia mured grammatiliselt ja sõnavara mõttes. Paapua murre oli keele kõrgaegadel laialdamaselt kasutusel ja seda kasutati alates aastast 1964 standardina ametlikult avaldatud teostes. Austroneesia murre on grammatiliselt ja fonoloogiliselt sarnasem motule, selle sõnavara on laiem ning sarnasem algkeelele. Selle tõttu peeti seda korrektseks murdeks.[3]

Fonoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Täishäälikud: hirimotu keeles on 5 täishäälikut: a, e, i, o, u.

Konsonandid: hirimotu keeles on 12 konsonanti: /p, b, t, d, k, g, m, n, v, l/r, s, h/.[6]

Alguses oli hirimotu fonoloogia väga sarnane motu keele fonoloogiaga, aga kui hirimotu arenes üha rohkem pidžinkeeleks, hakkas hääldus peegeldama inimeste emakeelest tulenevaid individuaalseid erinevusi. Keeles arenesid kindlad muutused, mis on:

1)kontrast Motu /l/ ja /r/ vahel on tavaliselt neutraliseeritud, mis tähendab, et sõnu lau (mina) ja rau (leht) hääldatakse samamoodi launa.

2) /h/ kaob hääldades tihti ära.

3)Motu kontrast /ao/ ja /au/, /ae/ ja /ai/, /oe/ ja /oi/ vahel on kadunud, seega iga paari hääldatakse vastavalt /au/, /ai/, /oi/.

4) Motu kw/gw+au on vähendatud ko’ks, nagu sõnas koraia (Motu keeles gwauraia – millestki rääkima)

5)Erinevalt motu keelest ei ole hirimotus /g/ ja /ɣ/ eristatavad. Kui näiteks motus on selgelt eristatavad guria (matma) ja ɣuria(palvetama), siis hirimotus on nad homonüümsed.[4]

Morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hirimotu on grammatiliselt palju lihtsam kui motu. Hirimotus ei ole ebaregulaarseid tegusõnu.

Hirimotus kaovad ära motus esinevad kindlad asesõnalised alused ja sihitised, kasutatakse vabu asesõnu, mis on laenatud algest motust.[4]

Süntaks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võrreldes motuga on hirimotu (ja ka lihtsustatud motu) palju lihtsama struktuuriga. Paljudes austroneesia keeltes esineb ebaharilik sõnajärg öeldis-alus-sihitis (VSO) või VOS.[7]

Sõnajärg hirimotus varieerub. Olenevalt sellest kas alus ja sihitis on asesõna või nimisõna. On neli varianti:

1)Kui mõlemad S ja O on nimisõnad,siis on sõnajärg S ese O V:

Sisia ese boroma ia itaia – Koer nägi siga.

Koer siga tema nägema

2) Kui S on nimisõna ja O on asesõna, siis sõnajärg on O be S ia V (vahel harva ka SVO): Lau be sisia ia itaia – sisia ia itaia lau.- Koer nägi mind.

Mina koer see nägema – koer see nägema mina

3)Kui S on asesõna ja O on nimisõna, on sõnajärg OSV:

Sisia lau itaia. – Ma nägi koera.

Koer mina nägi

4) Kui S ja O on mõlemad asesõnad, on sõnajärg tavaliselt OSV, vahel harva ka SVO:

Oi lau itaia. – Lau itaia oi. – Ma nägin sind.

Sina mina nägema – Mina nägema sina[4]

Keelenäide[muuda | redigeeri lähteteksti]

1) Kone be edeseni? – Kus on rand?[8]

2) Bia gabuna be edeseni? – Kus asub baar?[8]

Kirjaviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ladina tähestik, kuid neil on olemas ka Braille tähestik.[1]

Huvitavat[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hirimotu on kaubavahetuskeel. See loodi, et austroneesia keelte rääkijad ja mitterääkijad saaksid kaupu vahetada ning lihtsamalt üksteisest aru. Hiri tähendab motu keeles kauplemist.[3]

Tänapäeval räägib hirimotu keeles pigem vanem põlvkond, uuemad põlvkonnad räägivad pigem inglise keeles või tok pisini keeles.[3]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Ethnologue. Kasutatud 25.10.2013.
  2. Comrie, B; Matthew, S; Polinsky, M [toimetaja]. 1996. The Atlas of Languages. New York : Facts on File. Lk.108
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Wikipedia. Kasutatud 20.10.11.2013.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Thomson, Sarah [toimetaja]. 1997. Contact Languages: A Wider Perspective. John Benjamins Publishing. lk. 30-31
  5. http://www.zompist.com/last.htm Numbers in Pidgins, Creoles, and Constructed Languages
  6. Brown, K; Ogilvie, S. 2009. Hiri Motu. Concise Encyclopedia of Languages of the World­. UK; Elsevier Ltd. Lk. 501
  7. The Syntax of Austronesian Languages. Kasutatud 01.11.2013.
  8. 8,0 8,1 Hiri Motu Travel Phrases. Kasutatud 20.10.2013.