Hemitselluloos

Allikas: Vikipeedia
Hemitselluloosi molekuli iseloomustav struktuur

Hemitselluloos on peaegu kõigi taimede rakukestades esinev heteropolümeerset tüüpi polüsahhariid, mis esineb kõrvuti tselluloosiga.

Hemitselluloosi molekul kujutab erinevatest sahhariididest koosnevat hargnenud heteropolümeeri (esinevad mitmeti ühendatud põhiliselt viie süsinikuaatomiga tsüklid nagu glükoos, ksüloos, mannoos, galaktoos, arabinoos jt). Hemitselluloos moodustab suure osa (keskmiselt 20%) enamuse taimede biomassist.

Võrdlus tselluloosiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tselluloos on kristalne, tugev ja raskesti hüdrolüüsitav homopolümeerne polüsahhariid. Hemitselluloos on amorfse struktuuriga, vähese tugevusega ja kergesti lihtsamateks suhkruteks (mannoos, galaktoos) hüdrolüüsitav lahja happe või aluse või hemitsellulaas ensüümidega.

Tselluloosi molekul on hargnemata struktuuriga 7000–15000 glükoosi lülist koosnev polümeerne ahel. Seevastu hemitselluloosi ahelad on lühemad ja hargnenud struktuuriga koosnedes 300–3000 erinevate sahhariidide lülidest.

Taime rakukesta ehitus skemaatiliselt.

Maal levinud taimsest materjalist moodustavad põhimassi kolm biopolümeeri, need on tselluloos, ligniin ja hemitselluloos, vastavalt keskmiselt 33, 30 ja 20 protsenti biomassist. Puidus on nende sisaldus vastavalt 40-50%, 20-30% ja 20-30%. Erinevalt tselluloosist ja hemitselluloosist, mis on polüsahhariidid, on ligniin varieeruva struktuuriga polümeer, milles prevaleerivad aromaatsed (benseeni) tsüklid.

Hemitselluloos eraldatakse tselluloosist leelise vesilahusega ekstraheerimisel ja edasi sadestamisel etaanhappe abil.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]