Harald Saarniit

Allikas: Vikipeedia

Harald Saarniit (29. juuni 1925 Vastseliina vald, Võrumaa30. detsember 1997 Tallinn) oli Eesti ajaloolane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Harald Saarniit oli talupidaja poeg.[1]

Lõpetas 1945 Võru 1. Keskkooli[2], 1951 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo osakonna, 1951–1954 Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi (AI) aspirant, ajalookandidaat (1955, Eesti Teaduste Akadeemia), väitekiri "Eesti sõjajärgse revolutsioonilise kriisi aastail (1920–1924)". Oli 1954–1957 AI nooremteadur, 1957–1963 vanemteadur, 1963–1969 Kommunistliku Partei Keskkomitee Partei Ajaloo Instituudi vanemteadur, 1969–1971 TPedI vanemõpetaja, dotsendi kohusetäitja, 1971–1974 dotsent, 1975–1979 AI teadussekretär, 1979–1982 teadusdirektor, 1982–1986 ajalooallikate sektori juhataja, 1986–1992 Oktoobrirevolutsiooni perioodi ajaloo sektori ja ajaloo osakonna juhtivteadur.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkond: Eesti agraarpoliitika 1917–1924, eriti Vabadussõja ajal (1918–1920). Osales Eesti ajaloo üldkäsitluste koostamisel. Nõukogude Eesti preemia (1977, kollektiivis). 125 teadustrükist, rohkesti aimeartikleid.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kodanlik Eesti sõjajärgse revolutsioonilise kriisi aastail (1920–1924). Tallinn, 1958
  • Kommunistliku fraktsiooni tegevusest Eesti Riigikogus sõjajärgse revolutsioonilise kriisi aastail (1920–1924). Tallinn, 1961
  • Töörahva riigi eest (kaasautorid O. Kuuli, A. Liebman), Tallinn, 1967
  • Аграрная политика большевиков в период Великой Октябрьской социалистической революции (апрель 1917 – март 1918). Историографический обзор. Тлн, 1986.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. juuni 2014. Vaadatud 7. jaanuar 2013.{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.