Gruusia vapp

Allikas: Vikipeedia
Gruusia suur riigivapp
Väike vapp

Gruusia vapp on Gruusia riigivapp.

Praegune vapp[muuda | redigeeri lähteteksti]

26. mail 2004 teatati Gruusia uuest vapist ning deviisist "ძალა ერთობაშია" (Dzala Ertobashia, "Jõud on ühtsuses"). Vapi autoriks on Mamuka Gongadze, deviisi autoreiks Valeri Bahtadze ja Tamaz Naniašvili.

Gruusia uue vapi esialgsel kavandil oli vapikilp jagatud neljaks väljaks. 1. ja 4. väljal oli Gruusia kuningadünastia Bagratiidide vapp – lohet tappev püha Jüri valgel ratsul. 2. väljal oli Kharthli vapp (kahest noolest läbistatud tulemägi) ning 3. väljal Imerethi vapp (Kuldvillak). Välju lahutas üle kilbi ulatuv kuldne rist, mille keskel asus väike kilp Kristuse surilina kujutisega. Vapikilbi kohal oli kuningakroon ning teda toetasid mõlemalt poolt sammuvad lõvid.

1. oktobril samal aastal kinnitas parlament uue vapi muudetud kujul – vapikilp on jagamata ja sellel on kujutatud Bagratiidide vappi, lohet tapvat püha Jüri. Vapil on kaks kuju – suur ja väike vapp. Väike vapp koosneb vapikilbist ja kuningakroonist selle kohal.

Vanad vapid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gruusia eelmine vapp oli kasutusel aastatel 1918–1922 ja 1991–2004. Vapi aluseks oli võetud Gruusia kuningriigi-aegne (Bagrationi dünastia) vapp. Vapi ümmargusel gruusia kilbil on kujutatud püha Jüri (Terti Giorgi) valgel ratsul. Püha Jüri paremas käes on oda ning vasakus kilpi. Kilbi allosas on näha mäeharja.

Juurde lisati päikese, kuu ning kaheksaharuliste tähtede kujutised. See on seotud gruusia folklooris levinud taevakehade kultusega. Paganlikus Gruusias kandsid nädalapäevad taevakehade nimesid. Megreli keeles on pühapäev siiani pühendatud päikesele (žašha), esmaspäev kuule (tutašha) ning neljapäev taevale (tsašha).

Kilpi ümbritsev seitsmeharuline täht oli Kharthli riigi sümbol aga juba 1. sajandist saati. Mõnede allikate andmeil oli vapp 1918–1920 ilma seitsmeharulise täheta.

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]