Megreli keel

Allikas: Vikipeedia

Megreli keel (samuti ka Margaluri, Megrel, Megruli) kuulub kartveli ja zani keelkondadesse.[1] Megreli keelt kõneldakse põhiliselt Gruusia lääneosas, Samegrelo ja Abhaasia piirkonnas. 1989. aasta andmete järgi kõneleb megreli keelt 500 000 inimest.[1]

Kartveli keelte jaotus
Megreli keele kasutusala

Numbrid megreli keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

1 – arti [ɑrti]

2 – žiri / žəri [ʒiri] / [ʒəri]

3 – sumi [sumi]

4 – otxi [ɔtxi]

5 – xuti [xuti]

6 – amšvi [ɑmʃwi]

7 – škviti [ʃkviti]

8 – ruo / bruo [ruɔ] / [bruɔ]

9 – čxoro [t͡ʃxɔrɔ]

10 – viti [viti]

Foneetika ja fonoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Megreli keeles on viis põhivokaali a, e, i, o, u. Zugdidi-Samurzaqano dialektis on kuues vokaal ə.

Vokaalid
Eesvokaal Tagavokaal
ümardamata ümardatud
Kõrge i [i] [ə]) u [u]
Keskkõrge e [ɛ] o [ɔ]
Madal a [ɑ]
Konsonandid
Huulhäälik e
labiaal
Hammashäälik e
dentaal
Hambasombuhäälik e
alveolaar
Pehmesuulaehäälik e
velaar
Kurgunibuhäälik e
uvulaar
Kõrihäälik
Nasaal m [m] n [n]
Sulghäälik heliline b [b] d [d] g [ɡ]
helitu p [p] t [t] k [k] ʔ [ʔ]
[pʼ] [tʼ] [kʼ] [qʼ]
Afrikaat heliline ʒ [d͡z] ǯ [d͡ʒ]
helitu c [t͡s] č [t͡ʃ]
ċ [t͡sʼ] čʼ [t͡ʃʼ]
Frikatiiv
(hõõrdhäälik)
heliline v [v] z [z] ž [ʒ] ɣ [ɣ]
helitu s [s] š [ʃ] x [x] h [h]
Tremulant
(värihäälik)
r [r]
Aproksimant kesk- y [j]
külg- l [l]

Morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Megreli keeles on 9 käänet: nominatiiv, ergatiiv, daativ, genitiiv, latiiv, ablatiiv, instrumentaalkääne, adverbiaal, benefaktiiv.

Kääne Ainsus Mitmus
Megreli Laz Gruusia Svan Megreli Laz Gruusia Svan
Nominatiiv -i -i/-e -i -i -ep-i -ep-e -eb-i -är
Ergatiiv -k -k -ma -d -ep-k -epe-k -eb-ma -är-d
Daativ -s -s -s -s -ep-s -epe-s -eb-s -är-s
Genitiiv - - -is - -ep-iš -epe-š -eb-is -are-š
Latiiv -iša -iša n/a n/a -ep-iša -epe-ša n/a n/a
Ablatiiv -iše -iše n/a n/a -ep-iše -epe-še n/a n/a
Instrumentaal -it -ite -it -šw -ep-it -epe-te -eb-it -är-šw
Adverbiaal -o(t) -ot -ad -d -ep-o(t) n/a -eb-ad -är-d
Benefactiiv -išo(t) n/a -isad -išd -ep-išo(t) n/a -eb-isad -är-išd

Asesõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  Megreli Laz Gruusia
Mina ma ma me
Sina(ains.) si si šen
Seda(kõnelejale
lähedane)
ena aya es
Seda ina ia is
Meie čki/čkə čki čven
Teie tkva tkvan tkven
Neid enepi antepe eseni
Need inepi entepe isini

Omastavad asesõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  Megreli Laz Gruusia
Minu čkimi/čkəmi čkimi čemi
Sinu skani skani šeni
Tema,
selle
muši muši misi
Meie čkini/čkəni čkini čveni
Teie tkvani tkvani tkveni
Nende inepiš mutepeši mati

Süntaks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõnajärg gruusia (sh ka megreli) keeles ei ole väga range. Tavalise lause struktuur on järgnev: aluskaudsihitisotsesihitistegusõna. Näiteks lause ‚ma kirjutan kirja oma emale’ võib kõlada alljärgnevalt:

Me dedas ts'erils vts'er.
Mina-NOM minu emale-DAT kirja-DAT kirjutama-PRES

Ingl. k – I am writing a letter to my mother (NOM-nominatiiv, DAT-daativ,PRES-present screeve)

See lause võib samuti ilmneda ka sellisel viisil: alus - tegusõnaotsesihitiskaudishitis. Kuna tegusõna sisaldab selle argumendi kogu informatsiooni, siis igaühe nendest võib välja jätta. Asesõna argumentide väljajätmine on tavaline nähtus.

Keelenäited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mu rjokh(x)o? – Mis su nimi on?

Soishe req(t)? – Kust sa pärit oled?

Man saat re? – Mis kell on?

Did madloba! – Suur aitäh! [2]

Kirjaviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Megreli keeles on kasutusel gruusia tähestik. Gruusia kiri on aramea kirjast kreeka kirja kaasmõjul tekkinud kiri. Tegelikult aga gruusia tähestiku ajalooline teke on vaieldav. Erinevatele teooriatele toetudes on see tekkinud kas aramea, kreeka või kopti keeltest.[3]

Gruusia Transkriptsioon IPA transkriptsioon
a ɑ
b b
g ɡ
d d
e ɛ
v v
z z
t t
i i
l l
m m
n n
y j
o ɔ
ž ʒ
r r
s s
u u
ə ə
p p
k k
ɣ ɣ
ʔ ʔ
š ʃ
č t͡ʃ
c t͡s
ʒ d͡z
ċ t͡sʼ
čʼ t͡ʃʼ
x x
ǯ d͡ʒ
h h

Varasematel sajanditel oli kasutusel vanagruusia kiri asomtavruli (ka mrglovani/mrgvlovani). 9. sajandist alates arenes nuskhuri (khutsuri) kiri. Khutsuri kirjas oli 38 suur-ja väiketähte. 11. sajandil aga võeti kasutusele mkherduli kiri, mille tähestikus on 33 tähte, millest 28 tähistavad konsonante ja 5 vokaale; suuri ja väikesi tähti ei eristata. Mkhedruli kiri on tänapäevani kasutusel.

Asomtavruli kiri erines vormide ümaruse ning ühesuguse tähesuuruse poolest ning oli kasutusel 9.-10. sajandil. Seda asendas nuskhuri kiri, mis oli nurkliku kallakuga ning ökonoomsem. 10. sajandil kujuneb nuskhurist mkhedruli kiri, mis oli erisuguste vertikaalsete suuruste ning ümaramate kujudega. Nuskhuri ja mkhedruli eksisteerisid mitu sajandit, kusjuures esimene oli kasutusel vaimulikus ning teine ilmalikus kirjanduses. 17. sajandil kadus nuskhuri kõnepruugist ning tähtede kirjakujud stabiliseerusid.[3][4]

Asomtavruli kiri
ႭჃ,
 
Mkhedruli kiri

Huvitavat[muuda | redigeeri lähteteksti]

Megreli ja üleüldse gruusia keelele on omane konsonantide rohkus. Eestlasel on väga raske hääldada megreli või gruusia sõnu (nt Gruusia linn Mtshetha).

Foneetlised protsessid: Kindlad vokaalide paarid muutuvad ühekordseks: ae ning aieee ao, oa ning ooaaa ouuuu

Zugdidi-Samurzaqano dialektis vokaalid i ja u samuti muutuvad sageli ə-ks.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]