Gourdou Leseurre GL.2

GL.22C.1
	Gourdou Leseurre GL.22 Soome õhujõudude muuseumis.
Tüüp	hävituslennuk
Tootjad	Gourdou-Leseurre
Riik	Prantsusmaa
Tootmisaastad	1922
Toodanguarv	71
Meeskond	1
Pikkus	6,50 m
Tiivaulatus	9,40 m
Tiivapindala	18,4 m2
Tühimass	590 kg
Maksimaalne stardimass	880 kg
Mootor	1 Hispano-Suiza 8Ab, võimsus 134 kW (180 hj)
Tippkiirus	257 km/h
Lennulagi	7500 m
Lennukaugus	450 km
Relvastus	2 x 7,7 mm Vickers kuulipildujat

Gourdou Leseurre GL.2 (algselt Gourdou Leseurre tüüp B) on Prantsusmaal konstrueeritud ja ehitatud hävituslennuk, mille esmalend toimus 1918. aastal.

Arendus ja konstruktsioon[muuda | muuda lähteteksti]

GL.2 (tüüp B) oli konstruktorite Charles Edouard Pierre Gourdou' ja Jean Adolf Leseurre'i esimese hävituslennuki Gourdou Leseurre tüüp A jätkuarendus. Tüüp A oli katsetustel näidanud küll häid lennuomadusi, kuid Prantsuse lennuvägi loobus selle tellimisest, kuna kaheldi tiiva vastupidavuses. Tüüp B ei saanud mitte ainult uue tiiva, vaid ka uue kiilu ja tüürid, samuti tugevama teliku. Esimese maailmasõja lõpuni 1918. aasta novembris jõuti ehitada 20 GL.2 C.1 nimeks saanud lennukit Prantsusmaa lennuväele.

Gourdou-Leseurre jätkas lennuki arendamist ning 1920. aasta Pariisi lennundusnäitusel oli välja pandud selle täiustatud versioon GL.21 ja ka B2. Peamiseks muudatuseks võrreldes GL.2-ga olid uued kaldtüürid. Prantsusmaa lennuvägi ostis taas 20 lennukit ning Soome lennuvägi ühe tutvumiseks.

Kaks aastat hiljem valmis lennukist kolmas versioon: GL.22 ehk B3. Sel lennukil oli veidi suurema ulatusega tiib, uus stabilisaator ning tugevam telik. Lennuki tellisid Prantsusmaa merelennuvägi (kasutasid nimetust GL.22 C.1, 20 lennukit), Soome (18 lennukit), Tšehhoslovakkia (15 lennukit), Eesti (15 lennukit), Läti ja Jugoslaavia. Veel 3 relvastamata lennukit valmistati eratellimustel.

Järgmiseks valmis nimetuse GL.23 (ja ka B4) all väike sari katselennukeid. Seejärel jätkati GL.22 relvastamata treeninglennuki versiooni ehitamist, mis oli firmas tuntud nimetuse B5 all ning Prantsusmaa lennuväes GL.22 ET.1 (Ecole de Transition, 1-kohaline). Üht ET.1 lennukit kasutati prantsuse lennukikandjal Béarn.

GL.24 sarjas ehitati 1925. aastal mitmeid proovilennukeid, nende hulgas kahekohaline treeninglennuk, sanitaarlennuk jne.

Jugoslaavia ostis Prantsusmaalt 1928. aastal 20 GL.22 lennukit ning Zmaj tehases ehitati aastatel 1929/30 litsentsi alusel 20 ja 1933. aastal veel 6 lennukit.^[1]

Lennuki modifikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

B/GL.2 – esimese maailmasõja ajal ehitatud 20 lennukit
B2/GL.21 – uute kaldtüüridega G.2 (21 lennukit). Prantsusmaa lennuväes GL.21 C.1.
B3/GL.22 – uus tiib, sabaosa ja telik (71 lennukit). Prantsusmaa lennuväes GL.22 C.1.
B4/GL.23 – testversioon (9 lennukit). Prantsusmaa lennuväes GL.23 C.1.
- GL.23TS – sanitaarlennuk (ainueksemplar)
  Gourdou-Leseurre LGL.23 TS ajakirjast L'Aéronautique, detsember 1926
B5/GL.22ET – relvastamata B3 treeningversioon. Kutsuti ka lihtsalt ET.
GL.24 – katseeksemplarid
- GL.24X – ülekoormuse uurimiseks loodud katselennuk (ainueksemplar)
B6 – Jérôme Cavalli jaoks loodud vigurlennu sooritamiseks mõeldud versioon, Hispano-Suiza 9Qd mootoriga (ainueksemplar)
B7 – Fernand Malinvaud ja Adrienne Bolland jaoks loodud vigurlennu sooritamiseks mõeldud versioon, Lorraine 9Na mootoriga (2 lennukit).

Kasutus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti ostis 1924. aastal Gourdou-Leseurre'i firmalt viis GL.22 lennukit, millest kaks saadi kätte suvel (nr 76 ja 77) ning kolm detsembris (nr 80 - 82). 29. oktoobril 1925. aastal sõlmiti leping veel kümne lennuki ostmiseks, 1926. aasta mai alul jõudsid kohale esimesed neli lennukit (nr 83–86), kuus lennukit numbritega 87–92 saabusid juulis.

Esimesed kaks lennukit olid algul kasutuses tagavaraeskadrillis, mis teenindas õppejaoskonda. Järgmise kolme lennuki saabumisel anti kõik viis üle eskadrilli nr 2. See eskadrill asus Lasnamäe lennuväljal Tallinnas. 1927. aastal, seoses lennuväerügemendi ümberformeerimisega nimetati sama üksus eskadrilliks nr. 1 ning järgmisel aastal kolis Rakverre. 1930. aastal formeeriti samas Üksik lennuväedivisjon nr 1, mille kasutusse lennukid jäid kuni mahakandmiseni.

Aastate jooksul hävines kuus GL.22 lennukit lennuõnnetustes, milles kaotas elu neli lendurit. Viimased kaks lennukit kanti maha 1937. aastal.