Gootide reduut

Gootide reduut^[1] on Põhjasõja ajal Toompea lääneküljel 1704. (1710^[2]) aastaks ehitatud Tallinna muldkindlustusvööndi osa. Gootide reduut (rootsi keeles Redouten Giötha) kujutas endast viisnurkset muldkindlustust eskarpmüüri ja kaitserinnatisega väliskülgedel, reduudi siseküljel paiknes kahepoolne trepp ja rajatise peale mahtus kümmekond suurtükki.

Tallinna muldkindlustusvööndi osana planeeriti algselt Götamaa ehk Gootide bastioni, mida aga Põhjasõja tõttu enam ellu ei teostatud. Bastioni ehitust alustati 1690. aastatel, Rootsi riigi kindlustustööde juhi Erik Dahlbergi projekti järgi, kui kaevati lahti pooles ulatuses bastioni eskarpmüüri vundamendikraav, kuid seejärel ehitus peatus.

Rootsi Sõjamuuseumis säilinud andmete kohaselt valmis reduut 1704. aastal ja kujutas endast viisnurkset muldkindlustust, millele mahtus kümme suurtükki ja mida ümbritses varjatud tee glassiivalliga. Reduudi väliskülgedel oli pinnasega täidetud eskarpmüür ja avatud siseküljel kahepoolne trepp. Reduut sai nime Rootsi lõunaosa ajaloolisest nimetusest Götamaa.

Venemaa keisririigi ajal 1740ndail aastail, täiendati reduuti ja ehitati välja külgnevad muldvallid koos vallikraaviga, mis ulatusid ümber reduudi.

Aastatel 1905–1907 lammutati aga reduudi põhjakülg valli peale viiva jalgtee rajamiseks, üle vallikraavi ehitati sild ja reduudile istutati puid. 1920.–1930. aastatel täideti vallikraav ja osale lagunenud müürist laoti uus fassaad.

2020. aastal avati Toompargis Gootide reduut restaureerituna, millega jõudis lõpule üks oluline osa Snelli tiiki ümbritseva Toompargi korrastamistöödest. Reduudi korrastamise käigus taastati algsel kujul vallid ja seal paiknenud kolm suurtükiambrasuuri, samuti restaureeriti müürid ning paigaldati nendele valgustid^[3]. Gootide reduudi (Nunne 17) restaureerimisprojekti ja tööde järelevalvet teostasid arhitekt Olavi Nõmmik ning restaureerimisettevõte Oma Fassaad OÜ^[4].