Friedrich Robert Helmert

Friedrich Robert Helmert

Friedrich Robert Helmert (31. juuli 1843 Freiberg – 15. juuni 1917 Potsdam) oli saksa geodeet ja vigade teooriate kirjutaja.

Elulugu

Lapsepõlv ja haridus

Friedrich Robert Helmert sündis 31. juulil 1843 Freibergis Johann Friedrich Helmerti ja tema naise Christiane Fredericke perekonda. Helmert oli pere kõige noorem laps, tal oli 16 õde-venda, kellest paljud surid juba noorena. Nooruspõlve veetis ta Freibergis, kus ta aastatel 1849–1857 õppis kodulinnas asuvas Knabenbürgerschule poistekoolis. 13-aastaselt alustas Helmert õpinguid Annenrealschule koolis. Tänu headele õpitulemustele sai ta võimaluse suunduda pärast kooli lõpetamist Freibergist Dresdeni linna Polütehnika Kolledžisse, mis on tänapäeval tuntud kui Dresdeni Tehnikaülikool, kus ta hakkas inseneeriat õppima. Seal süvenes ka huvi geodeesia vastu. Doktorikraadi sai Helmert 12. mail 1868 Leipzigi Ülikoolis.

Pärast õpinguid

Kaks aastat peale doktorikraadi saamist, aastal 1870, sai Helmert uue tehnikaülikooli RWTH Aacheni instruktoriks ja kaks aastat hiljem professoriks. Aitas Saksa keisririigil üle minna 1872. aastal meetermõõdustikule.

Töökäik

• 1859 – Christian August Nageli abiline Erzgebirge mäeaheliku söevälja triangulatsiooni projektis.
• 1863 – Christian August Nageli assistent kraadide mõõtmises.
• Leipzigi triangulatsioonivõrgu rajamine C. Bruhnsi alluvuses.
• 1869 – vaatleja Hamburgi astronoomiaobservatooriumis.
• 1870 – Geodeesia instruktor RWTH Aacheni tehnikakoolis, kus ta nimetati 1872. aastal professoriks.
• 1886 – Preisi Kuningliku Geodeesia instituudi direktor.
• 1887 – Berliini ülikooli kõrggeodeesia professor ja Geodeesia Instituudi direktor.

Panus geodeesiasse

Friedrich R. Helmerti järgi on saanud nimetuse Helmerti teisendus. Tegemist on geomeetrilise teisendusmeetodiga kolmemõõtmelises ruumis. On kasutusel geodeesias nullpunktide vaheliste teisenduste tegemiseks.

Saavutused

• 1874 – Der Sternhaufen im Sternbilde des Sobieskischen Schildes

Tunnustus

Ta oli ülemaailmse geodeetilise ühenduse "Rahvusvaheline Maa pöörlemisteenistus" president ning Preisi Teaduste Akadeemia liige Berliinis. 1905. aastal valiti Helmert Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia liikmeks. Lisaks pälvis ta umbes 25 Saksa ja välismaist ordenit. Helmerti auks nimetati tema järgi kuukraater, mille 1973. aastal IAU heaks kiitis.