Folkrokk

Allikas: Vikipeedia

Folkrokk (inglise keeles folk rock) on folkmuusikat ja rokkmuusikat ühendav muusikastiil.

Elektriline folkmuusika USA-s[muuda | redigeeri lähteteksti]

Algne folkrokk tekkis 1960ndatel USA-s ja Kanadas. Tüüpilised omadused olid tihedad lauluharmooniad ning elektriliste instrumentide suhteliselt efekti- ja moonutustevaba kõla, nagu näiteks The Byrdsi kitarristi saundi puhul. Esimene folkroki hitt oli "Mr. Tambourine Man" 1965. aastal, ansamblilt The Byrds. Repertuaar toetus osalt folgile, osalt Bob Dylani taoliste folgilähedaste autorilaululoojate loomingule. Kasutati ka akustilisi instrumente.

Anglokeldi folkrokk[muuda | redigeeri lähteteksti]

See folkroki variant viis välja 1960ndate aastate Briti folkrokile (British folk rock, electric folk). Stiilile pani aluse Fairport Convention, mis kasutas teadlikult Briti folgi elemente. Peagi hakkas algselt pigem traditsiooniline folkansambel Steeleye Span rikastama oma palasid roki elementidega ning jõudis sarnase tulemuseni. Kui inglise ansambel Steeleye Span oli iiri folgi ja roki segule tuntust kogunud, hakkasid seda vijelema ka Iirimaa ansamblid, näiteks Horslips.

Stiil Celtic rock kasutas Iirimaa, Šotimaa, Cornwalli ja Bretagne'i stiilielemente. Seda stiili kujundas Iirimaa ansambli Clannad kõrval eriti bretooni harfimängija ning laulja Alan Stivell, kes tegi selle stiili tuntuks ka väljaspool Prantsusmaad ning keda sageli kutsutakse Celtic rock'i isaks. Vähemalt 1970ndate esimesel poolel oli Celtic rock folgile väga lähedal: kasutati keldi pärimuslikke viiuli- ja harfi- ning isegi laulumeloodiaid, kuid ühtlasi kitarrivõimendit ja löökpille. Paljud esinejad, sealhulgas ka Clannad ja Stivell, hakkasid üha enam kasutama esoteerilist või New Age'i sisu, pööramata siiski päriselt selga ka folkloorile.

Folkrokk laiemas mõttes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laiemas mõttes hõlmab folkroki mõiste ka sarnaseid stiile, eelkõige ingliskeelsete ja keldi maades, kuid teatud määral ka mujal Euroopas.

Stiili piirid on raskesti määratletavad. Instrumentatsioon ning mängu- ja laululaad ning materjalivalik võivad olla lähedasemad folgile või rokile. Tavaliselt ei peeta folkrokiks bluusil või muul afroameerika muusikal põhinevat muusikat ega Kanade prantslaste muusikat. Teiste mitteeuroopa rahvaste muusikal põhinev muusika liigitataks 1980ndatest alates maailmamuusika alla.