Ferrovedelik

Allikas: Vikipeedia
Ferrovedelik magnetväljas

Ferrovedelik (ladinakeelsest sõnast ferrum 'raud') on magnetväljas tugevalt polariseeruv vedelik.

Ferrovedelikud on kolloidsed segud, mis koosnevad kandvas vedelikus suspenseeritud üliväikestest magneetiliste omadustega osakestest (tavaliselt magnetiidi (Fe3O4) nanosuuruses tükkidest), mis ei sadestu välja isegi väga tugeva magnetvälja mõjul ning mis on kokkukleepumise vältimiseks kaetud väga õhukese pindaktiivse polümeerikihiga.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õlisel pinnal asetsev ferrovedelik on koondunud võimsa magneti pooluste lähedale.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ferrovedelik klaasplaadil, mille all asub tugev magnet.

Elektroonikaseadmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ferrovedelikud leiavad kasutust näiteks CD-ajamites, kus neid kasutatakse võnkumiste summutamiseks, ja kõvaketastes, kus nad toimivad tihendajatena. Veel on peetud võimalikuks nende vedelike kasutamist näiteks lülitusseadmete ja sensorite juures, kus loodetakse nende abil parandada nimetatud seadmete täpsust.

Kaevandamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ferrovedelikele on iseloomulikuks omaduseks tiheduse sõltumine magnetvälja tugevusest ja see võimaldab neid kasutada mineraalide separatsiooniks erikaalu järgi. See meetod on aga võrreldes konkureerivate moodustega osutunud seni liiga vähest lisanduvat majanduslikku kasutegurit pakkuvaks, et selle senisest laiem kasutuselevõtt võiks aset leida. Küll käib aga arendustöö selle muutmiseks.

Kosmoseuurimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

NASA on ferrovedelikega katsetanud seoses kosmosesüstikute kõrguskontrolli süsteemidega, kus suletud süsteemi paigutatud vedelikku mõjutatakse magnetvälja kaudu, et muuta selle tulemusena süstiku pöörlemist.

Masinaehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ferrovedelikud leiavad kasutust mõnede masinate või sõiduautode reguleeritavates vibratsioonisummutajates (näiteks Ferrari kasutab seda mõnede oma automudelite puhul vedrustuse omaduste parandamiseks), tihendina pöörlevate võllide ja võllišahtide vahel ning üha sagedamini ka näiteks tihendajatena vaakumkonteinerite keermeavades.

Meditsiin[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vastavad vedelikud on kasutust leidnud ka meditsiinis kus need on abiks vähkkasvajate leidmisel. Paljud võimalikud rakendused selles valdkonnas on aga alles uurimisel ning sellelt loodetakse abi nii kasvajate ravimisel (peetakse võimalikuks, et magnetvälja abil saaks ferrovedelikku kasvajarakkudesse juhtida ja siis magnetvälja tugevuse muutmise abil tekitatava kuumuse abil hävitada, mille põhjustaks vedeliku hõõrdumine), medikamentide kehas vajalikkesse kohtadesse juhtimisega kui ka magnetresonantstomograafi (MRI) töö parandamist.

Optika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ferrovedelikud leiavad kasutust optiliste läätsede täppislihvimisel.

Soojuse ülekanne[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ferrovedelikke kasutatakse osade kõlarite (tweeter) jahutamiseks, kus need aitavad liikuva membraaniga seotud mähise poolt loodava takistuse tõttu tekkivat soojust mähise ja püsimagneti vahelises pilust ära juhtida ja tagavad seeläbi parema jahutuse. Veel aitab ferrovedelik tolles kohas summutada membraani võnkumist, mis on samuti kasuks helikvaliteedi parandamisele.

Kuna ferrovedelikud on paramagneetilised siis nad alluvad Curie seadusele, mis tähendab, et nad muutuvad kõrgemal temperatuuril vähem magnetilisteks. Seeläbi tõmbaks mähise juurde paigutatud ringikujuline tugev püsimagnet enam vedeliku jahedat kui sooja osa ja sunniks viimast liikuma soojusvahetaja suunas. See meetod on väga efektiivne ka selle poolest, et see ei vaja täiendavat energiat.

Sõjaline otstarve[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ameerika Ühendriikide õhujõud kasutavad radarite poolt tekitatavaid elektromagnetlaineid neelavat värvi, mille koostises on lisaks mittemagnetilistele osadele ka ferrovedelikku. Vähendades tagasipeegelduva kiirguse hulka, aitab selline värv muuta lennukeid radaritele raskemini märgatavateks, vähendades nende radarile nähtavat läbimõõtu.

Pilte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Videoid