Ferdinand Kala

Ferdinand Kala (1920 Penza, Vene NSFV – 1997 Tallinn) oli Eesti tõlk, tõlkija ja stenografist.

Ta oli pärit õpetajate perekonnast. Isa Anton Kalla oli Võru poisslastegümnaasiumi direktor (1889–1928), ema Margarete Kala (surnud 1949 Tallinnas) oli prantslannast tõlkija, kes andis prantsuse keele eratunde. Ferdinand Kala asus pärast isa surma koos emaga elama Tallinna, kus ta õppis Tallinna Prantsuse Lütseumis. Seal sai ta 1935. aastal tõsise vigastuse. Üks õpilane tõukas ta joostes klaasukse sisse. Klaasikillud lõikasid läbi parema käe randme.

Esimene tõlketöö tegi ta 1933. aastal, mil päev enne jõululaupäeva peatus nende Nõmme kodu maja ees tollase Eesti Vabariigi kindrali Johan Laidoneri auto. "Sõidukist välja astunud vanemadjutant pöördus mu ema poole palvega, et ma hommikuks tõlgiksin ühe teksti prantsuse keelde. Pingutasin kogu öö ega maganud üldse – hommikuks oli tõlketöö valmis. Selle tasuks toodi mulle suur kotitäis hispaania apelsine ja kahekroonine hõberaha. Olin siis vaid kolmeteistkümneaastane."

Ferdinand Kala oli iseõppija, kuigi lõpetas eksternina keeleeksamid kõrgkoolis. Ta soovis küll keeleteaduskonda astuda, kuid ei leidnud selleks majanduslikke võimalusi.

Ta oskas väidetavalt kaheksat võõrkeelt: lisaks eesti keelele prantsuse, inglise, saksa, vene, hispaania. Soome keele õppis ta ära Soome televisiooni vaadates. Ta töötas 1943. aastast stenografistina ja suulise tõlgina ning tõlkijana 1944. aastast, kui ta asus tõlgiks Eesti NSV RKN juures asuvasse Autotranspordi peavalitsusse, hakates taas tõlkima ka ilukirjandust. Sellest ajast peale tõlkis ka ilu- ja poliitilist kirjandust.

Kui Iraani viimane šahh Moḩammad Reẕā Pahlavī (1919–1980) Tallinna 13.–15. oktoobril 1972 külastas, toodi Moskvast tema visiidi jaoks kohale pärsia keele tõlgid, kuna ükski Eesti tõlk ei rääkinud pärsia keelt. Šahh ja tema delegatsioon rääkisid loomulikult ka prantsuse keelt. 1972. aasta videomaterjalist on näha, et šahhi saabumisel Tallinna on delegatsiooni seas ka Ferdinand Kala.

Aastatel 1970–1980 tegi ta Tallinna Polütehnilise Instituudi kinoklubis filmide sünkroontõlget, kus tal oli väga emotsionaalne tõlkeviis, püüdes kehastuda näitlejaks. Koos Aleksander Kurtnaga olevat nad saanud hakkama rohkem kui 12 keelest tõlkimisega.

Näitlejana astus ta üles kahes mängufilmis: paruni osatäitjana filmis "Teaduse ohver" (1981) ja professor Ostensternina filmis "Minu Leninid" (1997).

Ilukirjanduse tõlkeid

• Albert Maltz "Kaks maali"
• G. Kalugin "Rahvakarneval Rio de Janeiros"
• Manuel Gutierrez Naguera "Lugu võltspeesost"
• S. Zverev "Hämmastavaist muundumistest"
• Resat Nuri Güntekin "Linnuke"
• A. Bombard "Vabatahtlik merehädaline"
• B. Ivanter "Raudsed rändurid"
• Victor Hugo "Cosette" (katkend Victor Hugo romaanist "Hüljatud")
• Victor Hugo "Gavroche" (katkend Victor Hugo romaanist "Hüljatud")