Estron
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Estron oli Eesti elektroonikaettevõte, mis asutati 1968. aastal.[1]
Ettevõte tegutses Kuusalu lähedal Kiiul, selle omanik oli Kuusalu kolhoos.
Ettevõtte juht oli Vladimir Makarov, peainsenerid Lembit Kirsme ja Ülo Kala, peakonstruktor oli Tõnu Tüksammel. Insener-tehnilise personali hulgas olid varasemaid Raadio-Elektroonika Tehase ja Tallinna Raadio-Elektroonika Konstrueerimisbüroo töötajaid. Töötajaid oli kokku ligi 200.
Kuni aastani 1975 paiknes ettevõte Kiiu mõisahoones. Hiljem ehitati välja oma tootmishoone ja muud vajalikud hooned ning restaureeriti ka Kiiu mungatorn.
Estronist sai alguse kõrvalettevõte Bioestron.
Eesti taasiseseisvumise järel lõpetas ettevõte tegevuse peamiselt majandusliku kollapsi ja endise NSV Liidu turu äralangemise tõttu.
Toodang[muuda | muuda lähteteksti]
Tõnu Tüksammel ja Lembit Kirsme projekteerisid asutusesisese telefonside keskjaama Estron-100. See oli nn kõvasti rääkivate telefonidega süsteem, mida valmistati isegi Kremli jaoks.[viide?]
Tootmises olid põllumajanduslikud mõõtevahendid, näiteks temperatuuri mõõtmiseks ja monitoorimiseks kartulihoidlates ja niiskuse mõõtmiseks teraviljahoidlates.[viide?]
Ettevõte tootis elektroonilisi kalkulaatoreid Estron, hiljem ka arvutit Juku. Koondise RET tarbeks valmistas ettevõte vibraatormuundurit MDM-võimendite jaoks, mida kasutati alalispinge mikrovoltmeetrites.[viide?]