Esterelliit
Esterelliit on vulkaaniline kivim. Esterelliidiks nimetatakse täielikult kristalliinset datsiiti või andesiiti või enam kui 5% kvartsi sisaldavat dioriiti. Kivim sisaldab kvartsi ja küünekivi fenokristalle; kihiti ka andesiini; kivim on täis heledaid plagioklassi kristalle.[1]
Esterelliit defineeriti esimest korda 1897. aastal. Kivimit eritles prantsuse geoloog Auguste Michel Lévy ning see sai nimetuse Estereli massiivi järgi Prantsusmaa Vari departemangus ja Alpes-Maritimesi departemangus.[2] Seal esineb see daikide ja teiste intrusioonidena. Algselt datsiidiks liigitatud kivimi puhul selgus hiljem, et see võib keemiliselt koostiselt ka andesiidiks osutuda.[3] Mõnes kohas on esterelliit tekkinud ka laavast, seal sarnaneb see väga Pelée vulkaanist pärinevate porfüüridega.[4] Kivim on tekkinud Permis.[5]
Roomlased kaevandasid esterelliiti ja kasutasid seda kaarikuteede sillutamiseks; esterelliiti viidi siis kõikjale Rooma riigi Euroopa aladele.[6] Ka on esterelliidist valmistatud Santa Maria Maggiore basiilika sambad. Enne kivimi defineerimist kutsuti seda Estereli siniseks porfüüriks (porphyre bleu de l'Estérel).
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "The nomenclature of petrology, with references to selected literature"
- ↑ A. Michel Lévy : Bull. Surv. Carte. Giol. France, ix, No. 57i 1897, lk. 19
- ↑ https://books.google.ee/books?id=op4PAwAAQBAJ&pg=PA193&lpg=PA193&dq=kohalaite&source=bl&ots=bceFSQnD0K&sig=Pk8OihwemMexTNOzxaSItxsgyrY&hl=et&sa=X&redir_esc=y#v=onepage&q=kohalaite&f=false
- ↑ La montagne pelée lk.87-88
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. märts 2016. Vaadatud 24. septembril 2015.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k5698362j.pleinepage.r=esterellite.f74.langFR