Karl Dönitz: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 29. aprill 2024, kell 17:40

This nerd became da president after Adolf Hitler

Tsitaadid

„Ma olen ja jään seaduslikuks riigipeaks. Kuni oma surmani.^[1]“

„Kes saab mulle garanteerida, et saksa rahvas ka saja aasta pärast ikka veel eksisteerib? Kes vastutab selle eest, et terved rahvakihid hävitatud ja neile harjunud ümbrusest mujale toimetatud pole ja et rahva plaanipärase lagundamise ja lämmatamise rahvusvaheline proletariaadi segu pole tekkinud, mis 'saksa' nimetust enam ei vääri?^[2]“

„Meie füürer Adolf Hitler on langenud. Saksa rahvas langetab pea sügavas leinas ja aukartuses. Juba varakult tundis ta ära bolševismi ähvardava ohu, pühendades kogu oma elu selle vastu võitlemiseks. Tema võitlus ning eksimatult sirge elutee lõpeb tema kangelassurmaga Saksa riigi pealinnas. Ta elas kogu oma elu Saksamaa teenimise nimel. Bolševistliku üleujutuse vastu võideldes tegi ta lisaks teene ka Euroopale ja muule kultuurmaailmale. Füürer on minu enda kohapärijaks määranud. Teadlikuna mulle antud vastutusest võtan sel saatuslikul tunnil üle saksa rahva juhtimise.^[3]“

Vaata ka

Karl Dönitzi poliitiline testament

Viited

↑ Guido Knopp. Hitleri käsilased. 2001. Lk. 249
↑ Guido Knopp. Hitleri käsilased. 2001. Lk. 285
↑ Guido Knopp. Hitleri käsilased. 2001. Lk. 287

Teosed

Zehn Jahre und Zwanzig Tage. Bonn 1958.
Mein wechselvolles Leben. Göttingen 1968

[1] Guido Knopp. Hitleri käsilased. 2001. Lk. 249

[2] Guido Knopp. Hitleri käsilased. 2001. Lk. 285

[3] Guido Knopp. Hitleri käsilased. 2001. Lk. 287

[1]

[2]

[3]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{toimeta}}
 [[Pilt:Karl Dönitz.jpg|pisi|Karl Dönitz]]
+This nerd became da president after [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler Adolf Hitler]
-'''Karl Dönitz''' ([[16. september]] [[1891]] [[Berliin]] – [[24. detsember]] [[1980]] [[Hamburg]]) oli [[Saksamaa]] sõjaväelane (suuradmiral), [[Suursaksa Riik|Suursaksa Riigi]] viimane president.
-Karl Dönitz oli Emil ja Anna Dönitzi poeg. Tema isa töötas [[insener]]ina. Karlil oli vanem vend Friedrich.
-Karl Dönitz astus [[1. aprill]]il [[1910]] Saksamaa mereväkke ja sai [[4. aprill]]il [[kursant|kadetiks]] (''Seekadett''). [[15. aprill]]il [[1911]] sai ta [[lipnik]]uks (''Fähnrich zur See'') – see auaste anti isikule, kes vähemalt aasta aega oli mereväes [[ohvitser]]iks õppinud ja läbinud esimese eksami.
-[[27. september|27. septembril]] [[1913]] anti Dönitzile [[leitnant|leitnandi]] (''Leutnant zur See'') auaste ja ta sai seega ohvitseriks. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses teenis ta kergeristlejal "Breslau" [[Vahemeri|Vahemeres]]. [[1914]]. aasta augustis müüdi kaks ristlejat, sealhulgas "Breslau", [[Osmanite riik|Osmanite riigile]] ja nimetati ümber. "Breslau" sai nimeks "Midilli" ja ta hakkas [[Konstantinoopol]]i lähedal [[Must meri|Mustal merel]] sõdima [[Venemaa]] laevastikuga. [[22. märts]]il [[1916]] ülendati Dönitz [[ülemleitnant|ülemleitnandiks]] (''Oberleutnant zur See''). Ajal, mil "Midilli" oli [[dokk|dokis]] remondis, juhatas Dönitz lühikest aega [[lennuväli|lennuvälja]] [[Dardanellid]]e kandis.
-Seal taotles ta enda üleviimist laevastikku [[allveelaev]]adele ja see rahuldati alates 1916. aasta oktoobrist. Ta teenis vahiohvitserina allveelaeval [[U-39]] ja alates [[1918]]. aasta veebruarist allveelaeva [[UC-25]] kaptenina. [[5. september|5. septembril]] 1918 sai ta allveelaeva [[UB-68]] kapteniks. See laev tegutses Vahemerel. [[4. oktoober|4. oktoobril]] 1918 laskis [[Suurbritannia]] selle laeva põhja ja Dönitz võeti vangi. Ta oli vangis algul [[Malta]]l ja pärast [[Sheffield]]i lähedal kuni [[1919]]. aasta juulini. Saksamaale naasis ta [[1920]].
-Dönitz jätkas [[Weimari vabariik|Weimari vabariigis]] oma karjääri. [[10. jaanuar]]il [[1921]] sai ta selle kaptenleitnandiks (''Kapitänleutnant''). [[1928]] juhatas ta [[hävitaja|torpeedopaate]] ja sai sama aasta [[1. november|1. novembril]] [[korvetikapten]]iks (''Korvettenkapitän''). [[1. september|1. septembril]] [[1933]] ülendati ta [[fregatikapten]]iks (''Fregattenkapitän''). [[1934]] sai ta [[Emden (1925)|ristleja "Emden"]] kapteniks. Sellel laeval sõitsid ohvitseriõpilased aasta otsa mööda maailma meresid, valmistudes ohvitseriks saama. 1. septembril [[1935]] ülendati Dönitz [[mereväekapten]]iks (''Kapitän zur See'') ja siis allus talle juba mitu allveelaeva.
-. ja 1929. aastal külastas Dönitz Eestit<ref>Charles Gerndorf. Külalised merelt. 2009. Lk. 50–51</ref>.
-Dönitz oli Suursaksa Riigi allveelaevastiku juhataja [[1939]]–1943. [[1943]]–[[1945]] oli ta Suursaksa Riigi laevastiku ([[Kriegsmarine]]) ülemjuhataja. Ta korraldas [[Ida-Preisimaa]] tsiviilelanikkonna päästmise.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Christensen |eesnimi=Else |perekonnanimi2=Busch |eesnimi2=Niels-Peter Granzow |kuupäev=2023-04-04 |pealkiri=Surmasõit üle Läänemere |url=https://www.imelineajalugu.ee/surmasoit-ule-laanemere/ |vaadatud=2023-05-21 |väljaanne=Imeline Ajalugu |keel=et}}</ref>
-[[Adolf Hitler]]i [[Testament|testamendi]] alusel sai temast alates [[30. aprill]]ist 1945 (astus ametisse [[1. mai]]l 1945) Saksa Riigi viimane [[president]] asukohaga [[Flensburg]]is.
-[[8. mai]]l 1945 kirjutas ta alla Saksamaa allaandmisprotokollile, mis lõpetas [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Euroopa]]s.
-[[23. mai]]l 1945 arreteeriti Dönitz ja tema valitsuse liikmed. [[Nürnbergi protsess]]il mõisteti ta 10 aastaks vangi. Selle karistuse kandis ta ära [[Spandau vangla]]s. Tema kaitsja protsessil oli [[Otto Kranzbühler]].
-[[1968]]. aastal avaldas Karl Dönitz mälestusteraamatu "Mein wechselvolles Leben" ("Minu vaheldusrikas elu").<ref>https://www.dhm.de/lemo/biografie/karl-doenitz</ref>
 == Tsitaadid ==