Ferdinand Schörner

Allikas: Vikipeedia
Ferdinand Schörner

Ferdinand Schörner (12. juuni 1892 München2. juuli 1973 München) oli Saksa Wehrmachti kindral Teises maailmasõjas.

Ferdinand Schörner sündis 12. juunil 1892 Münchenis.

1. oktoobrist 1911 teenis ta vabatahtlikuna aasta aega kuninglikus Baieri jalaväerügemendis. 7. augustil 1914 läks aseveltveebel Schörner koos selle rügemendiga Esimesse maailmasõtta ja ülendati sama aasta 29. novembril reservleitnandiks.

1917. aastast oli Schörner tegevteenistuse ohvitser, Schörner jõudis pärast 20 aastast teenistust 1937.aastal, oberstleitnandi auastmeni. Sama aasta oktoobris määrati ta 98. mägikütirügemendi komandöriks.

27. augustist 1939 oberst, sai Schörnerist 1. juunil 1940 6. mägikütidiviisi komandör.

1939. aasta 1. augustil ülendati Schörner kindralmajoriks.

15. jaanuarist 1942 sai Schörnerist XIX mägikütikorpuse komandör, pälvis ta sama kuu lõpul kindralleitnandi ja 1. juunil mägikütiväe kindrali õlakud.

1. oktoobrist 1943 1. veebruarini 1944 juhatas Schörner XXXX tankikorpust, teenides seejärel kuu aega Wehrmachti maavägede natsionaalsotsialismi vaimus kasvatamise staabi ülemana.

Schörner määrati 2. märtsil 1944 juhatama 17. armeed, ülendati ta kuu aja pärast kindraloberstiks ja armeedegrupi Süd ülemjuhatajaks.

20. juulil 1944 järgnes nimetamine armeedegrupi Nord ja 18. jaanuaril 1945 armeedegrupi Mitte ülemjuhatajaks.

Schörner oli autasustatud Raudristi Rüütliristiga, mille juurde kuulusid tammelehed, mõõgad ja briljandid. Sõja lõpuks ülendati ta kindralfeldmarssaliks, kelle Hitler oma testamendis määras maavägede ülemjuhatajaks.

Schörner vabastati vangistusest 1963. aastal. Ferdinand Schörner suri 1973. aastal Münchenis.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Tammelehis kindral Schörnerile". Meie Maa (Kuressaare: 1919-1944) nr.104, 7. september 1944, lk 1.