Eesti õiguskaitseasutuste süsteem

Eesti õiguskaitseasutuste süsteem (inglise keeles Estonian system of legal institutions) on õigusnormide järgimist tagav süsteem, kuhu kuuluvad õiguskaitseasutused, nagu kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler ja kohtuotsuste täitmise asutused.

Printsiibid

Eri riigid reguleerivad õiguskaitseasutuste tegevust erinevalt, kuid paljud arenenud demokraatlikud riigid on lähtunud sarnastest printsiipidest.

• Legaalsuse ehk seaduslikkuse printsiip –  seadused ja teised õigusaktid sätestavad, kuidas tuleks moodustada õiguskaitseasutused, milline peaks olema nende ülesehitus ja tegevus.
• Ökonoomsuse printsiip – kulutused, mis on mõeldud õiguskaitseasutuste tegutsemiseks, peavad olema vastavuses nende tegutsemisest saadavate tulemustega.
• Avalikkuse printsiip – õiguskaitsesüsteemi tegevuse puhul peab olema tagatud avalikkus ehk inimestel peab olema võimalus andmetega tuttavaks saada.
• Poolte võrdsuse printsiip – õigusliku vaidluse pooltel on õiguskaitsesüsteemis võrdsed õigused.
• Kaitse õiguse printsiip – süüdistataval või kaitsjal on õigus ennast süüdistuse või hagi vastu kaitsta.
• Õigus edasi kaevata – inimesel on õigus õiguskaitseasutuste otsuseid edasi kaevata.

Eesti Vabariigi kohtud

Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline ja koosneb:

1. maa- või linnakohtutest ja halduskohtutest;
2. ringkonnakohtutest;
3. Riigikohtust.

I aste

Maakohtud on jaotatud neljaks: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus.

Maakohtud arutavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus viib läbi ka teisi toiminguid, mille kohta on neile seadusega õigused antud. Kohtute seaduse järgi lahendab maa- või linnakohtus kohtunik asju ainuisikuliselt või kohtumenetluse seadustega sätestatud juhtudel kohus kollegiaalselt (ühe kohtuniku ja kahe kohtukaasistuja osavõtul).

Halduskohtud jagunevad Tallinna Halduskohtuks ja Tartu Halduskohtuks. Tallinna Halduskohtu alla kuulub Tallinna ja Pärnu kohtumaja ning Tartu Halduskohtu alla Tartu ja Jõhvi kohtumaja.

Halduskohus käsitleb hagiavaldusi, kui isik pöördub oma õiguste rikkumise korral riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu), näiteks erastamise, maksuküsimustes.

II aste

Eestis on kaks ringkonnakohut: Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus.

Ringkonnakohtutes vaadeldakse apellatsioonikaebusi, erikaebusi ja proteste, kasutades maa- ja halduskohtute lahendeid. Ringkonnakohus vaatab asju läbi kohtukolleegium, mis koosneb kolmest kohtunikust.  

III aste

Riigikohus on kassatsioonikohus ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.

Riigikohus asub Tartus ning selles on 19 riigikohtunikku.

Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kus vaadatakse kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras, st kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsus edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus käsitleb kassatsioonikaebusi, mis näitavad, et ringkonnakohus võis vääralt kohaldada või rikkuda normi ning jõuda seetõttu ebaõige kohtuotsuseni.

Õiguskantsler

Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik. Tema põhilised ülesanded on teha järelevalvet õigustloovate aktide üle, mida kehtestavad riigivõim ja kohalikud omavalitsused. Õiguskantsler jälgib, et need õigustloovad aktid oleksid põhiseadusega kooskõlas. Õiguskantsler analüüsib ka seaduste muudatusi ja tegeleb vastuvõetavatega seadustega. Ta lahendab ka eraisikute vahel tekkinud vaidlusi, mis on seotud diskrimineerimisega.

Prokuratuur

Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev sõltumatu valitsusasutus, mis jaguneb riigiprokuratuuriks ja temale alluvateks ringkonnaprokuratuurideks. Prokuratuuri põhilised ülesanded on kuritegude tõkestamine ja kohtueelse kriminaalmenetluse juhtimine. Prokuratuur peab tagama kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse.

Advokatuur

Advokatuur on avalik-õiguslik juriidiline isik. Advokatuur jälgib, et selle liikmed ja Eestis tegutsevad välisriigi advokaadid täidaksid kutsetegevuse ja kutse-eetika nõudeid. Advokatuuri pädevuses on riigi õigusabi osutamine. Advoakatuur korraldab täiendõpet, valitseb advokatuuri vara ja lahendab advokaatide kutseküsimusi.

Notariaat

Notariaat on õiguskaitsesüsteemi osa, mis moodustatakse kõikidest notaritest. Notarite koda peab jälgima, et selle liikmed käituksid väärikalt, kohusetundlikult ja laitmatult ning järgiksid kõiki kutse-eetika norme. See tagab  ühiskonnas õiguskindluse ja aitab vältida õigusvaidlusi. Notarite koda korraldab kandidaaditeenistust ja selle liikmete jaoks täienduskoolitusi.